Rattaliiklus 

Eesti Arstiteaduste Üliõpilaste Selts väljendab muret Tartu inimeste vähese füüsilise aktiivsuse pärast, millega kaasneb rida terviseriske. Toetame nende ettepanekut suurendada kergliiklusteede võrgustikku ja kvaliteeti. Liiklemine linnas peab olema ohutu, mugav ja mitmekesine, toetades tervislikumaid ning keskkonnasäästlikumaid liiklemise viise autoga sõitmise asemel. 

Meetmed: 

1. Rattataristu on läbimõeldud ja loogiline ning selle planeerimisse on kaasatud tudengid. Vähem muretsemist selle üle, kus rattaga sõita saab ja kuhu seda paigutada saab, motiveerib rattaga liiklema.
2. Lisaks rattaringluse rattaparklatele on katusega rattaparklad isiklikele jalgratastele ülikooli hoonete ja ühiselamute juures/läheduses.
3. Eri rattateed (autoliiklusest eraldatud, autoliikluse kõrval ja autoliiklusega jagatud) kannavad eri funktsiooni ning sellega peab arvestama ka nende loomisel ja planeerimisel. Rattateede infrastruktuuri arendamine on tähtis rahva tervise, loodus- ja inimkeskse linnaruumi seisukohast. Eeskuju >
4. Kergliiklusteid on hooldatud ka sügisel ja talvel, vältimaks rattaliikluse vähenemist halbade ilmastikuolude tõttu. 

Ühistransport 

Tartu Ülikooli õppehooned on hajutatud üle terve Tartu linna ning tihtilugu on üliõpilastel vaid pool tundi loengute vahel, et jõuda ühest õppehoonest teise. Ühistranspordi marsruudid ja graafikud peavad võimaldama mugavalt tudengitel eri õppehoonete vahel liikuda 30 minutilise pausi jooksul. Samuti võiks Tartul olla praegusest tihedam rongiliiklus, mis erinevalt bussiliiklusest ei lisa ebamõistlikku ajakulu võrreldes autoga liiklemisega. Alternatiivina võiks kaaluda ekspressbussiliinide rakendamist Tartu ja Tartumaal asuvate linnade vahel.

Linnaruumis jääb puudu võimalusest kasutada avalikku ruumi tarbimisvabalt. 

Eesmärk 1: linn toetab ülikooli raamatukogu 24/7 avatuna hoidmist, et tudengitel oleks võimalik õppida igal ajal õppimist toetavas ruumis, mida ühikad ja üürikorterid alatihti ei paku.

Eesmärk 2: nii ülikooli hoonete kui ühikate ümbrusesse luuakse puhkealad, mis toetavad värskes õhus viibimist ning seega füüsilist ja vaimset heaolu. Tasuta rekreatsioonialad on osaks heast ja inimsõbralikust linnaruumist.  

Meetmed: 

1. Avalikus ruumis on komplektina lauad ja istekohad, et tudengid saaksid värskes õhus õppida, tööd teha, süüa, aga ka puhata ja sotsialiseeruda. Mõnedel võiks olla ka katus, et nende kasutamine ei sõltuks ilmast.  
2. Rekreatsioonialadel on laadimispunktid arvuti, telefoni jm laadimiseks.  
3. Rekreatsioonialad on läbimõeldud disainiga – multifunktsionaalsed, inim– ja loodussõbralikud, sotsiaalset lävimist toetavad.  
4. Rekreatsioonialad on ligipääsetavad lisavajadustega inimestele.  
5. Rekreatsioonialade läheduses on rattaparklad.  

Mida parem on tudengi esimene praktika- või ettevõtluskogemus Tartus, seda suurem on tõenäosus, et ta valib ka edaspidi elu- ja töökeskkonnaks just Tartu. Eritähelepanu pööratakse siin õppivatele rahvusvahelistele tudengitele. 

Eesmärk 1: linn laiendab nii avalik, era- kui ka kolmas sektori praktikavõimalusi. 

Eesmärk 2: tudengitele on programm, mis abistab ettevõtte loomise protsessis. 

Meetmed:  

1. Linn ning selle allasutused pakuvad ise aktiivselt tudengitele ennast kui praktikabaasi ning tagavad ka vajadusele vastava juhendamise.  
2. Linn panustab Tartus asuvate praktikavõimaluste vahendamisesse. 
3. Alustavatele tudengiettevõtetele pakutakse eriteenuseid ja –toetusi, et soodustada nende tegutsemist.  
4. Linnas tekkivatele probleemidele otsitakse loovaid lahendusi tudengeid kaasates ning pakkudes neile reaalset võimalust oma teadmisi ja oskusi linna hüvanguks tööle panna. 

Eesmärk: Kõikidel üliõpilastel on sõltumata kodakondsusest ja omavalitsusse sissekirjutusest ligipääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele.

Meetmed: 

1. Linn tagab üliõpilastele ligipääsu esmatasandi tervishoiuteenustele ning kaardistab teenuse osutamise võimekuse inglise keeles. 
2. Perearstid/perearstikeskused pakuvad vajadusel täiendava finantseerimise abil tasuta perearstiaegu ka neile üliõpilastele, kes omavalitsuse perearstide nimistutes ei ole. 
3. Linn pakub kogukonnateenuseid vaimse tervise probleemide ennetamiseks elukaarepõhiselt (nt vaimset tervist toetavad teaduspõhised programmid koolides, oskusteave raskuste varajaseks märkamiseks). 
4. Linn arendab vaimse tervise ekspertide võrgustikku kvaliteetse sekkumise pakkumiseks, keskendudes muuhulgas kriisiabi, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuste laiemale kättesaadavusele.  

Eesmärk: üliõpilastel on võimalik tänu omavalitsuse pakutavatele sotsiaalsetele tagatistele pühenduda oma õpingutele.

Meetmed: 

1. Linn suurendab Tartu Raefondi stipendiumifondi ning laiendab stipendiaatide hulka. 
2. Linn loob üliõpilastele täiendavaid toetusi ja stipendiume, pöörates eritähelepanu rahvusvahelistele üliõpilastele, kellele avatud erakapitalil põhinevaid stipendiume on vähe ning riiklikud toetused minimaalsed.  

Ehkki Maarjamõisa piirkond on põhiliseks asukohaks enamikule meditsiiniteaduste ning loodus- ja täppisteaduste tudengitele nagu ka õppejõududele, Tartu Ülikooli kliinikumi töötajatele ja kohalikele elanikele, on see endiselt suuresti kirjeldatav kui “sotsiaalne tühermaa”.  

Eesmärk: Tartu linn loob koostöös Tartu Ülikooliga ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga Maarjamõisa piirkonda tänapäevase rekreatsiooni-, spordi-, õpi- ja puhkealade kompleksi, kus Maarjamõisa asukatel oleks võimalik oma töövälist aega meeldivalt ja arendavalt veeta.

Üliõpilaste jaoks on väga oluline keskkonnahoid ning puhas elukeskkond. Linn, mida tudeng kogeb kui head elukeskkonda enda ülikooliperioodi ajal, on suurema tõenäosusega koht, kus ta soovib pärast kooli lõpetamist elada. 

Meetmed: 

1. Linn pakub rahalist toetust algatustele, mis tegelevad taaskasutusega, jäätmete vähendamise või taastöötlemisega (näiteks Toidujagamispunktid, Toidupank, Paranduskelder, Uuskasutuskeskus, Topsiringlus, Tartu loodusmaja). 
2. Linn loob koostöös ettevõtetega süsteemi, mis vähendab ettevõtete toiduraiskamist ning võimaldab kasutada ülejääke ära võimalikult kasulikult. 
3. Linnaruumis on süsteemne jäätmete (paberi, klaasi, pakendi) sorteerimise võimalus. 
4. Linn soodustab kogukonnaaedade rajamist igas linnaosas, pakkudes tasu nõudmata pikaajaliseks kasutuseks linna maad ja vahendeid, mis abistavad aia ülalpidamist. 
5. Rohealad toetavad liigirikkust (näiteks rajades ning korras hoides putukahotelle ja lindude pesakaste). Liigirikkuse suurendamiseks vabastatakse kinnistuomanikud rohu niitmise kohustusest ning toetatakse pärandniitude loomist ja hooldamist. 
6. Vananenud naatriumvalgustid vahetatakse reguleeritavate LED-valgustite vastu. 
7. Linn soosib autovabade alade loomist.  
8. Tartu linn uuendab linnapeade pakti, lähtuvalt tänapäevasemast teadusinfost ning töötab lõpuni ära need dokumendid ja plaanid, mis siiani õhus ripuvad. 

Eesmärk: 

1. MTÜ Tartu Üliõpilasmaja kui eesti rahvakultuuri esindajaid koondav ühing Tartus on linna prioriteet. Tartu on ühingu liige ning toetab finantsiliselt Kalevi 24 hoone renoveerimist ja laiendamist. Linn pakub tudengitele rahvuskultuuri edendamise võimalusi (sh. rahvatants, pillimäng, koorimuusika, teater). 
2. Tudengiorganisatsioonid saavad Tartu linna teenuseid (nt ruumide kasutamine, reklaampinnad) soodustingimustel, kuna tudengiorganisatsioonidel ei ole sama finantsvõimekust, mis on ettevõtetel, kuid tingimused on praegu mõlemale samad. Tudengiorganisatsioonid on oluline osa Tartu ja tudengikultuuri kujundamisel. 
3. Tartu turunduskanalites on suurendatud tudengilinna maine – ülikoolide ja tudengikultuuriga seonduv on Tartu kodulehel paremini märgatav. Tartu linn kaasab turundamises rohkem tudengiorganisatsioone, mille kaudu meelitada siia õppima ka välistudengeid.

Eesmärk: ükski üliõpilane ei jäta Tartusse tulemata taskukohase ja kvaliteetse elamiskoha puuduse või diskrimineerimise pärast.  

Meetmed: 

1. Linn loob koostöös Tartu Ülikooli ja MTÜ Üliõpilaskülaga täiendavad 3000 elamiskohta, mis vastavad tudengite, sealhulgas lisavajadustega üliõpilaste tänapäevastele vajadustele. Elamispinna hind ei tohiks olla kõrgem kui 80% eraturu keskmisest. 
2. Linn viib koostöös Tartu Ülikooliga läbi uuringu tudengite elamispindade vajadusest. 
3. Linn pakub eluasemetoetust kõigile Tartu linna sisse kirjutatud tudengitele. 
4. Linn kõrvaldab diskrimineerivad praktikad üüriturul.  
5. Linn on Tartu Välismaalaste Teenuskeskuse abil toeks rahvusvahelistele üliõpilastele elukoha leidmisel, vahendab ingliskeelset maakleriteenust ning katab teenuse kulu. 

Eesmärk: linnaruum ja taristu on universaalse disainiga ja kõigile ligipääsetav.*

Meetmed: 

1. Tartu linn kaasab lisavajadusega inimesed sisukalt avaliku ruumi kavandamisse ja uuendamisse. 
2. Tartu linn tagab linnas pakutavate teenuste kättesaadavuse kõigile elanikele, pidades silmas lisavajadusi ning eesti keelt mittekõnelevat elanikkonda ja kasutades mh navigatsioonivahendeid, taktiilseid markeeringuid, alternatiivseid infokandjaid ja mitmekeelset kommunikatsiooni. 
3. Linn loob avaliku sektori organisatsioonidele universaalse disaini ja mitmekeelse kasutajaliidesega veebilehed. 
4. Linn loob turvalise elukeskkonna tagamiseks ligipääsetavuse infosüsteem, milles kaardistatakse muu hulgas üldkasutatavate ehitiste ligipääsetavus, liikumisvõimalused ja –takistused ning inforuumi elemendid (märgid, viidad). 
5. Linn tagab lisavajadustega linnakodanikele piisavad sotsiaalsed hüved ja toed täisväärtuslikuks igapäevaeluks, pakkudes või suunates nägemis- või kuulmisvaegusega inimesi punktkirja või viipekeele koolitustele ning luues võimalusi kogukonna või tugigrupi loomiseks. 

* ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järgi on universaalne disain toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Universaaldisain ei välista vajaduse korral abiseadmeid kindlatele puuetega inimeste rühmadele.