Üliõpilaste ÕIGUSED
Siit leiad abistavaid dokumente nii ülikooli kui ka riiklikul tasandil.
Üliõpilasstaatusega kaasnevad õigused ja kohustused on kõige üldisemalt määratletud Eesti Vabariigi haridusseaduses ja kõrgharidusseaduses (KHaS). Näiteks ütleb KHasi prg 15, et üliõpilasel on õigus saada õpi- ja karjäärinõustamist; anda tagasisidet õppe sisule, õpetamise kvaliteedile ja õppekorraldusele ning vaidlustada õppekorraldusega seonduvaid otsuseid ning valida esindajaid ja olla valitud kõrgkooli kollegiaalsetesse esinduskogudesse. Lisaks tuleneb KHaSi prg 16st, et avalik-õiguslikel ülikoolidel on kohustus võimalda üliõpilastel läbida eestikeelseid õppekavasid juhul, kui nõutav õppe maht on igas semestris täidetud, tasuta.
Kõrgharidusstandard reguleerib õppetööle seatavaid kvaliteedinõudeid. Selle seaduse järgi peavad õppekava ülesehitus ja sisu vastama õppekava eesmärkidele ja seatud õpiväljunditele.
Õppetoetuse ja õppelaenu seadus määrab muuhulgas kindlaks, et õppelaenu intressimäär on 12 kuu Euribor + kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui viis protsenti aastas.
Mis õigusaktid veel ülikooliõpinguid mõjutavad?
Ülikooli bürokraatias võib olla keeruline orienteeruda, sest üliõpilasi mõjutavaid õigusakte on tegelikult väga palju. Lisaks õppimise ja õpetamise heale tavale kehtib ka doktoriõppe hea tava. Tudengi jaoks on oluline ka iga-aastaselt uuendatav vastuvõtueeskiri, mis määrab kindlaks, millistel alustel tudengikandidaat kvalifitseerub, aga sätestab ka vastuvõtu ajakava ja tingimused eri õppekavadel. Õppekava statuut kirjeldab õppekavadele rakenduvaid kriteeriume, mille alusel võiks toimuda kvaliteedi sisehindamine. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra abil on võimalik kanda üle ainepunkte, mille oled sooritanud mõnes teises kõrgkoolis. Koondnimekirja kõigist õppevaldkonna dokumentidest leiad siit.
Kuidas hinnet vaidlustada?
Igal üliõpilasel on õppekorraldusega seonduvaid otsuseid (v.a lõpukesami või lõputöö hinnet) võimalik vaidlustada – pöörduda tuleb otsuse tegija poole ning otsus kolme tööpäeva jooksul suuliselt või kirjalikult vaidlustada. Otsusest teatatakse üliõpilasele kolme tööpäeva jooksul. Kui üliõpilane ei ole otsusega rahul, võib esitada apellatsiooni õppeprodekaanile kolme tööpäeva jooksul. Ka neid vaideid, mis esitatakse lõputöö või lõpueksami hinde muutmiseks, menetleb esialgu õppeprodekaan. Edasi saab liikuda õppeprorektori juurde ja sealt juba vaidluskomisjoni, kus on esindatud ka üliõpilased. Rohkem infot leiad ÕKEst. Selleks et keerulises süsteemis hakkama saada, võid julgelt pöörduda TÜÜE poole, meie õigusnõunikul on selliste probleemidega kogemusi ja saame sind kindlasti aidata!
Mitu korda võib sooritada üht eksamit?
Lühike vastus: neli. Pikem vastus: ühel semestril saab ühes ja samas aines eksamit sooritada kaks korda (korraline eksam + järeleksam). Kui mõlemad ebaõnnestuvad, peab aine uuesti läbima tuleval semestril, mil üliõpilasele antakse jälle kaks katset. Neljanda negatiivse tulemuse korral üliõpilane eksmatrikuleeritakse semestri lõpuks. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes kehtivad teised reeglid: seal on võimalik kohustuslikes ja valikainetes sooritada üks korraline eksam ning negatiivsele tulemuse puhul veel kaks korduseksamit. Kolmanda negatiivse tulemusega kaasneb eksmatrikuleerimine. Positiivse tulemuse peab saama vaid kohustuslikes ainetes – kui kukud vabaaine läbi, mõjutab see küll su keskmist hinnet, kuid saad õpingutega siiski jätkata ilma hinnet parandamata. Loe rohkem siit.
Millal peab õpingute eest maksma hakkama?
Õpingute eest peab täiskoormusega õppimisel maksma siis, kui semestris läbitud EAPde maht jääb alla lubatud 6 EAP mahulise eksimisruumiga koormust – esimesel semestril alla 24 EAP, teisel alla 54 EAP ja nii edasi. Näiteks kui üliõpilane läbib esimesel semestril 21 EAPd, peab ta maksma 3 EAP eest. Selle kohta, kui palju üks EAP maksab, saad lugeda siit. Õppetasud rakenduvad ka eksternidele ja osakoormusega õppuritele. Õigusaktiga saad tutvuda siin.
Mis tingimustel visatakse ülikoolist välja?
Ülikoolist väljaviskamise ehk sundeksmatrikuleerimise põhjuseid on mitu. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse juhul, kui ta ei saa eksamit positiivsele tulemusele neljal korral sooritanud; juhul, kui esmakursuslane ei saa esimese semestri jooksul läbitud aineid 15 EAP mahus või kui osakoormuse õppemaht ei ole täidetud. Nende punktide kohta saad pikemalt lugeda KKK küsimustest 3 ja 4. Doktorant eksmatrikuleeritakse juhul, kui ta atesteeritakse negatiivselt või jäetakse atesteerimata. Lisaks võib eksmatrikuleerimiseni viia akadeemiline petturlus, mis võib seisneda spikerdamises, kaasüliõpilase pealt mahakirjutamises või plagieerimiseks. Väljaviskamisele eelneb enamasti noomitus. Täpsemalt saad rikkumiste kohta lugeda ÕKEst. Ka õigeaegselt õppekava mahu täitmisega kaasneb eksmatrikuleerimine, seega ei tasu juhul, kui sinu meilikasti saabub bakalaureuseõpingute lõpus eksmatrikuleerimisteade, veel paanikat tunda – oled saanud hoopis hea asjaga hakkama!
Kuidas õpinguid pikendada?
Õpingute pikendamist saab taotleda igas õppeastmes täiskoormusega õppiv tudeng 12 kuu ulatuses. Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega ja võõrkeelsel õppekaval sihtstipendiumiga õppiv üliõpilane peab hüvitama pikendusaja esimesel semestril iga eelmistel semestritel õppekava kohaselt puudu oleva ainepunkti. Pikendusaastal olev üliõpilane ei saa taotleda stipendiume ja toetusi, kuid ülejäänud üliõpilasstaatusega kaasnevad õigused, sealhulgas ravikindlustus, säilivad. Loe täpsemalt ÕKEst ja siit.
Kuidas võtta akadeemilist puhkust?
Üliõpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust omal soovil üks kord igas õppeastmes nominaalse õppeaja jooksul kuni üheks aastaks; lisaks saab akadeemilisele puhkusele minna seoses lapse hooldamisega, tervislikel põhjustel ja kaitseväkke minnes. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid. Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirduva üliõpilase registreeringud õppeainetele, välja arvatud juhul, kui koos akadeemilise puhkuse avaldusega esitab üliõpilane nimekirja õppeainetest, millele ta oli akadeemilisele puhkusele minnes registreeritud ja mille läbimist ta soovib akadeemilise puhkuse ajal jätkata. Omal soovil akadeemilisele puhkusele minnes katkeb ravikindlustus. Akadeemilisele puhkusele minemiseks tuleb esitada vastav taotlus dekanaadi töötajale. Rohkem infot siit.
Mis õigusaktid veel ülikooliõpinguid mõjutavad?
Ülikooli bürokraatias võib olla keeruline orienteeruda, sest üliõpilasi mõjutavaid õigusakte on tegelikult väga palju. Lisaks õppimise ja õpetamise heale tavale kehtib ka doktoriõppe hea tava. Tudengi jaoks on oluline ka iga-aastaselt uuendatav vastuvõtueeskiri, mis määrab kindlaks, millistel alustel tudengikandidaat kvalifitseerub, aga sätestab ka vastuvõtu ajakava ja -tingimused eri õppekavadel. Õppekava statuut kirjeldab õppekavadele rakenduvaid kriteeriume, mille alusel võiks toimuda kvaliteedi sisehindamine. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra abil on võimalik kanda üle ainepunkte, mille oled sooritanud mõnes teises kõrgkoolis. Koondnimekirja kõigist õppevaldkonna dokumentidest leiad siit.
Kuidas hinnet vaidlustada?
Igal üliõpilasel on õppekorraldusega seonduvaid otsuseid (v.a lõpukesami või lõputöö hinnet) võimalik vaidlustada – pöörduda tuleb otsuse tegija poole ning otsus kolme tööpäeva jooksul suuliselt või kirjalikult vaidlustada. Otsusest teatatakse üliõpilasele kolma tööpäeva jooksul. Kui üliõpilane ei ole otsusega rahul, võib esitada apellatsiooni õppeprodekaanile kolma tööpäeva jooksul. Ka neid vaided, mis esitatakse lõputöö või lõpueksami hinde muutmiseks, menetleb esialgu õppeprodekaan. Edasi saab liikuda õppeprorektori juurde ja sealt juba vaidluskomisjoni, kus on esindatud ka üliõpilased. Rohkem infot leiad ÕKEst. Selleks et keerulises süsteemis hakkama saada, võid julgelt pöörduda TÜÜE poole, meie õigusnõunikul on selliste probleemidega kogemusi ja saame sind kindlasti aidata!
Mitu korda võib sooritada üht eksamit?
Lühike vastus: neli. Pikem vastus: ühel semestril saab ühes ja samas aines eksamit sooritada kaks korda (korraline eksam + järeleksam). Kui mõlemad ebaõnnestuvad, peab aine uuesti läbima tuleval semestril, mil üliõpilasele antakse jälle kaks katset. Neljanda negatiivse tulemuse korral üliõpilane eksmatrikuleeritakse semestri lõpuks. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes kehtivad teised reeglid: seal on võimalik kohustuslikes ja valikainetes sooritada üks korraline eksam ning negatiivsele tulemuse puhul veel kaks korduseksamit. Kolmanda negatiivse tulemusega kaasneb eksmatrikuleerimine. Positiivse tulemuse peab saama vaid kohustuslikes ainetes – kui kukud vabaaine läbi, mõjutab see küll su keskmist hinnet, kuid saad õpingutega siiski jätkata ilma hinnet parandamata. Loe rohkem siit.
Millal peab õpingute eest maksma hakkama?
Õpingute eest peab täiskoormusega õppimisel maksma siis, kui semestris läbitud EAPde maht jääb alla lubatud 6 EAP-mahulise eksimisruumiga koormust – esimesel semestril alla 24 EAP, teisel alla 54 EAP ja nii edasi. Näiteks kui üliõpilane läbib esimesel semestril 21 EAPd, peab ta maksma 3 EAP eest. Selle kohta, kui palju üks EAP maksab, saad lugeda siit. Õppetasud rakenduvad ka eksternidele ja osakoormusega õppuritele. Õigusaktiga saad tutvuda siin.
Mis tingimustel visatakse ülikoolist välja?
Ülikoolist väljaviskamise ehk sundeksmatrikuleerimise põhjuseid on mitu. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse juhul, kui ta ei saa eksamit positiivsele tulemusele neljal korral sooritanud; juhul, kui esmakursuslane ei saa esimese semestri jooksul läbitud aineid 15 EAP mahus või kui osakoormuse õppemaht ei ole täidetud. Nende punktide kohta saad pikemalt lugeda KKK küsimustest 3 ja 4. Doktorant eksmatrikuleeritakse juhul, kui ta atesteeritakse negatiivselt või jäetakse atesteerimata. Lisaks võib eksmatrikuleerimiseni viia akadeemiline petturlus, mis võib seisneda spikerdamises, kaasüliõpilase pealt mahakirjutamises või plagieerimiseks. Väljaviskamisele eelneb enamasti noomitus. Täpsemalt saad rikkumiste kohta lugeda ÕKEst. Ka õigeaegselt õppekava mahu täitmisega kaasneb eksmatrikuleerimine, seega ei tasu juhul, kui sinu meilikasti saabub bakalaureuseõpingute lõpus eksmatrikuleerimisteade, veel paanikat tunda – oled saanud hoopis hea asjaga hakkama!
Kuidas õpinguid pikendada?
Õpingute pikendamist saav taotleda igas õppeastmes täiskoormusega õppiv tudeng 12 kuu ulatuses. Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega ja võõrkeelsel õppekaval sihtstipendiumiga õppiv üliõpilane on peab hüvitama pikendusaja esimesel semestril iga eelmistel semestritel õppekava kohaselt puudu oleva ainepunkti. Pikendusaastal olev üliõpilane ei saa taotleda stipendiume ja toetusi, kuid ülejäänud üliõpilasstaatusega kaasnevad õigused, sealhulgas ravikindlustus, säilivad. Loe täpsemalt ÕKEst ja siit.
Kuidas võtta akadeemilist puhkust?
Üliõpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust omal soovil üks kord igas õppeastmes nominaalse õppeaja jooksul kuni üheks aastaks; lisaks saab akadeemilisele puhkusele minna seoses lapse hooldamisega, tervislikel põhjustel ja kaitseväkke minnes. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid. Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirduva üliõpilase registreeringud õppeainetele, välja arvatud juhul, kui koos akadeemilise puhkuse avaldusega esitab üliõpilane nimekirja õppeainetest, millele ta oli akadeemilisele puhkusele minnes registreeritud ja mille läbimist ta soovib akadeemilise puhkuse ajal jätkata. Omal soovil akadeemilisele puhkusele minnes katkeb ravikindlustus. Akadeemilisele puhkusele minemiseks tuleb esitada vastav taotlus dekanaadi töötajale. Rohkem infot siit.
Üliõpilasesindajatel on oma töös õigused ja kohustused. Üliõpilasesindajal olles ülikooli otsustuskogus (instituudi nõukogus, valdkonna nõukogus ja TÜ senatis) on õigus saada vastava otsustuskogu materjalid mõistliku aja jooksul ette, õigus koosolekutel sõna võtta, hääletada ja kohustus seeläbi üliõpilasi oma parimate võimalike teadmiste ja oskuste järgi esindada.
Esindajatel on kohustus tutvuda esindaja käsiraamatuga, enne otsustuskogude koosolekuid suhelda kaasesindajatega. Lisaks lähtub üliõpilasesindus 2021. aasta lõpuni kehtivast arengukavast. Üliõpilasesindajate Tartu Ülikooli valdkonna ja instituudi nõukogusse määramise kohta loe lähemalt siit.
Nelja valdkonna üliõpilaskogud moodustavad Tartu Ülikooli üliõpilaskonna volikogu, mis on üliõpilasesinduse kõige kõrgem otsustusorgan, mille pädevusse kuulub juhatuse valimine ja tagasikutsumine, üliõpilasesindusekonna büroo eelarve kinnitamine ja üliõpilaskonna nimel ametlike seisukohtade vastuvõtmine. Volikogu ja teised üliõpilasesinduse organid lähtuvad oma töös üliõpilaskonna põhikirjast, töökorrast ja valimiseeskirjast. Üliõpilaskonna volikogu koosolekute protokollid leiad siit.
Peale selle reguleerib üliõpilasesinduse õiguslikku staatust riiklikul tasandil kõrgharidusseadus, osalt ka haridusseadus ja ülikooli sees Tartu Ülikooli põhikiri (mis on TÜ kõige kõrgem sisemine õigusakt, millega kõik ülejäänud õigusaktid peavad olema kooskõlas).
Oluliste TÜ õigusaktidega on võimalik tutvuda siin, sh 2021. aasta eelarvega. Peale selle lähtub Tartu Ülikool enda arengukavast, kõrgharidusseadusest ja Tartu Ülikooli seadusest.
Tunnustamise statuudiga saad tutvuda siin. Kõigi üliõpilasesindajate tegevust suunavate TÜÜE-siseste dokumentide ja juhiste koondkausta leiad siit.