TÜÜE oktoobris

2020 käntsel

Ühelt poolt võime rõõmustada, et Rahvusülikool sai saja aastaseks just eelmisel aastal ning saime seda kõike väärikalt üheskoos tähistada. Kuid üliõpilasesinduse suhu jääb mõrkjas maik sellest aastast, mil meie 100-aastaseks saamine kevadel koroona varju jäi ja jääb ka nüüd. Rahvusülikooli 101. aastapäeva ball, millesse oli põimitud ka TÜÜE juubelipidustused, jääb ära. Kuid väiksed rõõmud jäävad — siiski kuskil miskit toimub, sest… eestlased.

TÜÜE vilistlane ja ajaloolane Toivo Kikkas ning ülikooli Eesti ajaloo lektor Janet Laidla tegid üliõpilasesindusele imelise kingituse, pannes kokku 120 lehekülge TÜÜE ajalugu raamatus “100 aastat üliõpilasesindust Tartu Ülikoolis”. Uhkust võite tunda koos meie ja autoritega raamatu esitlusel 30. novembril kell 16 ülikooli raamatukogu suures saalis. Liituda saab ka UTTV vahendusel. Samuti esitletakse ülikooli uut sõrmust, teklit ja rinnamärki. Jah, need on valmis! Tasub osa võtta, sest teada on saada palju uut ja põnevat.

Pidustused jätkuvad 1. detsembril, mil ootame UTTV vahendusel osa saama kell 12 algavast pidulikust aktusest ning peale seda meie kõigi auks valminud tantsuetendusest. Kell 14 algav ülekanne toob meieni Raul Markus Vaiksoo lavastuse “Oh, otsigem…”. Plaksumaisi või peenete snäkkidega, ühinegem ekraani taga ikka üheskoos ja tundkem end pidupäeval erilisena. 

Kuid see ei ole veel kõik! Kell 17 algab traditsiooniline tõrvikurongkäik, mis saab alguse Vanemuise 46 hoone eest, kus jagatakse ka tõrvikuid, ja lõpeb peahoone ees.

OLULISED TEGEMISED

Eraraha kaasamine

12. oktoobril toimus eraraha kaasamise strateegia seminar, mis koosnes kahest plokist: eraraha kaasamine taseme- ja täiendusõppes ning ülikooli teadus- ja arendustööl põhinevad teenused ja nendest huvitatud sihtrühmad ühiskonnas. Esimene plokk lõppes paneelaruteluga, mida juhtis õppeprorektor Aune Valk ja mille osalised olid kõigi valdkondade dekaanid ning üliõpilaskonna esimees Karl Lembit Laane.

Aune Valk selgitas oma etteaste alguses, miks on tasulisest kõrgharidusest üldse vaja rääkida. Tema sõnul on kõrghariduses erinevate arvutuste järgi puudu umbes 80 mln eurot aastas, ent järgmiseks aastaks saadav lisa vaid 7 mln eurot. Esimese põhjusena eraraha kaasamiseks tõi Valk välja asjaolu, et kõrgharidusest saavad kasu nii riik kui inimene, kuid kuna riik panustab kõrgharidusse suure enamuse ning palkade erinevus kõrgharidust ja keskharidust nõudvatel töökohtadel on marginaalne, saab riik kõrgharidusse panustamisest teatud mõttes kahju. Seega peaks tema hinnangul panustama kõrghariduse rahastusse kasusaaja ehk tudeng. Teiseks probleemiks on vastuvõtu vähendamine kõrghariduse esimese astme õppesse. “Kui raha juurde ei tule, siis meie valik on olnud tasuta kohtade arvu vähendada ja kui võimalik, siis tasuliste kohtade arvu suurendada,” viitas ta halvenevale ligipääsule kõrgharidusele. Kolmas murekoht on lektorite palk, mis jääb kohati alla õpetaja palgale.

Üliõpilaskonna esimees Karl Lembit Laane tõi välja EuroStudent küsitluse viimased andmed, mille kohaselt töötab regulaarselt 68 protsenti tudengitest ning koos õppimisega on nende töönädala maht 60 tundi. “See tähendab automaatselt seda, et me paneme veel suurema koorma tudengile, kes juba praegu ei pruugi suuta seda kanda,” viitas ta kõrghariduse täielikult tasuliseks muutmise negatiivsele mõjule tudengi seisukohast. Laane selgitas, et struktuursete takistuste loomisel on põhjused küll erinevad, kuid tulemus sama, viidates Valgu väljatoodud halvenevale ligipääsule kõrgharidusele.

Rektoraat ja strateegiakavandid

Seoses 1. jaanuarist kehtima hakkava Tartu Ülikooli arengukavaga on loomisel veel kolm strateegilist dokumenti: ülikooli finantsstrateegia, ruumilise arengu strateegia ning eesti keele ja rahvusvahelistumise põhimõtted.

Üliõpilaskonna juhatus arutas oma ettepanekuid rektoraadi liikmetega 29. oktoobril. Enim edu saavutasime ruumilise arengu strateegiaga, kuhu läksid sisse meie ettepanekud seoses üliõpilasorganisatsioonide õigusega kasutada ülikooli hooneid oma tegevusteks. Olemasolevate hoonete ruumiprogrammis muudatuste tegemisel ja uute hoonete planeerimisel soovime, et arvestataks üliõpilaste ühistööks, õppimiseks ja loengutevahelise aja veetmise ruumide vajadusega ning Maarjamõisa piirkonda soovime pargiala koos rekreatsiooni-, spordi- ja puhkerajatiste ning teenindavate ehitistega. Siinkohal soovib juhatus eraldi tänada endise meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaskogu liiget Kaspar Plaati, kes meie tähelepanu sellele vajadusele juhtis ning veenis ka oma valdkonna dekanaati seda vajadust rõhutama.

Eesti keele ja rahvusvahelistumise põhimõtete juures panime enim rõhku sellele, et ka eesti keelt mitte valdavad nõukogu liikmed saaksid nõukogu tööst osa võtta. Meie ettepanek oli, et nõukogus oleks tagatud tõlkimisvõimalused ning kui nõukogu koosseisust üle poole ei valda eesti keelt, läheks nõukogu töö automaatselt ingliskeelseks. Vastutus selliste tingimuste loomise eest lasuks nõukogu töö korraldajal. Mingil määral väljendus see uuendatud kavandis “rööpkeelsusega”, aga oleme juhtinud tähelepanu, et seda peaks täpsustama vältimaks eesti keelt mitte valdavate inimeste võimalikku kaudset diskrimineerimist.

Finantsstrateegia osas meil erilist edu ei olnud, kuigi ka meie ettepanekud tagasihoidlikumad. Põhiline soov oli, et ülikool märgiks selles dokumendis ära üliõpilasorganisatsioone soosiva keskkonna loomise ning kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamise. Strateegiakavandid lähevad ülikooli nõukogule täiendamiseks ja kinnitamiseks (eeldatavasti 30. novembri koosolekul, millest ka üliõpilaskonna esimees on palunud võimalust osa võtta).

Volikogu koosolek

Volikogu töökas koosseis kohtus taaskord 8. oktoobril. Kohal olid ka üliõpilasesinduse büroo liikmed ning vastastikku tutvustati üksteisele oma aasta plaane. 

Valdkondade esindajate tegevusplaanides oli eesmärke alates ühtsustunde suurendamisest kuni e-õppe ja digivõimaluste tagamiseni üliõpilastele. 

Üliõpilaskonna esimees jätkab vankumatult, lähtudes oma valimislubadustest: ülikool ei tohi võtta üliõpilaselt tahet õppida, TÜÜE ei tohi võtta esindajalt tahet esindada, TÜÜE ei tohi jääda üliõpilaskonnast kaugeks ning TÜÜE huvid suhtluses ülikooliväliste organisatsioonidega ei tohi jääda esindamata. Neid tegevusi toetavad arendustiim ja kommunikatsioonispetsialistid.

Märksõnad hariduspoliitika maastikul on õppejõudude koolitamine, tagasisidesüsteem, kvaliteedijuhtimise süsteem ja õigusaktide reform.

Suur TÜÜE uuring

Oktoobris liitus TÜÜEga projekti raames TÜ semiootika ja kultuuriteooria doktorant ning endine TÜ üliõpilaskonna aseesimees Sven Anderson. See, millega ta tegeleb, on väga põnev — turundussemiootika. Sellga võid tutvuda tema kodulehel. Kuid mis on tema ülesanne TÜÜEs?

TÜÜE püüab kogu hingest seista tudengite heaolu ja õiguste eest, kuid selle õnnestumisel on suur roll tudengite osavõtul protsessist. Aga see on vähene… Miks? Seda Sven uuribki. Ta lõi küsimustiku, millele vastas 361 tudengit. Ning edasi toimetab Sven tõeni jõudmiseks juba fookusgrupiga.

Oleme kõigile osavõtu eest väga tänulikud!

TÜÜE ja Nõustamiskeskus

Alates eelmisest aastatst oleme suurendanud koostööd nõustamiskeskusega, sest koostöökohti on ohtralt ning eesmärk — üliõpilaste heaolu suurendada — on ühine. 

Oktoobris arutasime õppekorralduse selliselt kujundamise üle, et õppekavalt väljalangemine väheneks. Ühe lahendusena näeme füüsilise õpikeskkonna ümbermõtestamist ja -töötamist, teisalt on oluline üliõpilaste omavahelise koostöö soosimine nii õppeainetes kui ka õppekavaüleselt. Lisaks arutasime erivajadusega üliõpilaste huvikaitse üle. Kahjuks on erivajadused Eesti ühiskonnas endiselt stigmatiseeritud ning erivajadusega tudengeid, kes kasutavad võimalust Nõustamiskeskusega kohtuda, on pigem vähe. Nõustamiskeskuse erivajadusega tudengite nõustaja Sille Sepmann nentis, et temani jõuavad ainult need, kes abi soovivad ning tegelik erivajadusega tudengite arv Tartu Ülikoolis on teadmata; erivajadusega tudeng ei ole kohustatud oma puudest või erivajadusest ülikooli teavitama. Sel aastal on TÜÜE üks tugev fookuspunkt erivajadusega tudengite heaolu ning ligipääs kvaliteetsele õppele nii füüsilise õpikeskkonna kui ka õppekorralduse näol. Elame (l)ootuses, et peagi muudab senat õppetasude hüvitamise korda nii, et ka osalise või täieliku töövõimetusega üliõpilasi oleks võimalik õppetasu maksmisest vabastada. Pöidlad pihku!

Olukorrast õppehoonetes

Loodetavasti olete märganud meie Instagrami story’des pilte TÜ erinevate hoonete külastamisest. Helo Liis, Õnnely, Trine ja Kristin kaardistavad majade ligipääsetavust erivajadusega õpilastele ning erinevaid võimalusi puhke- ja õpialadeks. Ettepanekud, kuidas võiks ülikooli ruume paremini ära kasutada, esitame rektoraadile. 

Näiteid on paremaid ja halvemaid. Eeskujulikud õpi- ja puhkekeskkonnad on meie hinnangul Physicumis. Ülikooli 16 ruumilahendust ei pea me aga parimaks. 

Koos instituutide esindajatega soovime teada, millest teie enda õppehoonetes puudust tunnete. Andke oma mõtetest ja soovidest teada oma üliõpilasesindajatele.

ÜLIÕPILASESINDAJAD

Õiguskoolitus

26. oktoobril toimus õiguskoolitus üliõpilasesindajatele. Rääkisime läbi muudatused, mille võiksime TÜÜE alusdokumentidesse sisse viia. Oleme seisukohal, et meie dokumentides on vääritimõistetavust ja soovime need vastuolud lahendada. Õiguskoolitusel arutasime läbi punktid, mis meie hinnangul reformi vajavad ja püüdsime need loogiliselt sõnastada. Kui ka teil on muudatusettepanekuid meie alusdokumentidele või ülikooli õigusaktidele, võtke ühendust TÜÜE õigusnõunik Riin Tammega.

Välistudengite töögrupp

Täitsa oktoobri lõppu mahutasime ka välisüliõpilaste töögrupi kohtumise — saime rõõmuga tõdeda, et hoolimata keerulisest epidemioloogilisest olukorrast ning hübriidlahenduste vingerpussidest leidus siiski huvilisi nii TÜÜE seest kui ka väljast. Külas käis Study in Estonia juht Eero Loonurm, kellega vaatasime kriitiliselt otsa kahele suurele teemale: milline peaks välja nägema välisüliõpilaste sotsiaalsete tagatiste süsteem ning kuidas kujundada Tartust välisüliõpilastele turvaline elu- ja õppekeskkond. Jõudsime selleni, et häid kogemusi, näpunäiteid ja edulugusid ei ole kunagi liiga palju ja kohati pessimistlikule meediakajastusele tuleb pakkuda positiivset alternatiivi. Siin võiks TÜÜE olla protsessi eestvedaja!

Doktorantide töögrupp

Oktoobrikuu pimedatel õhtutel võib olla keeruline motivatsiooni leida, kuid meie doktorantidel indu jagus! Töögrupi kohtumisel võtsime üksipulgi ette juhendamise kvaliteedi, korralduse ja üldpõhimõtted ning vahetasime mõtteid, kuidas toetada nii juhendajaid kui ka juhendatavaid konstruktiivse töösuhte loomisel ja säilitamisel. Loodame, et ettepanekud jõuavad ka ülikooli õigusaktidesse või headesse tavadesse. Lisaks korraldas molekulaar- ja rakubioloogia instituudi (TÜMRI) üliõpilaskogu oma instituudi doktorantidele aruteluõhtu, kus jagada nii murekohti kui ka ideid. Loodame, et TÜMRIkate entusiasm on nakkav!

Sirelin Sillamaa: “Doktorantide kohtumine oli esindajate jaoks väga produktiivne ja ma loodan, et kõik osalejad tunnevad samamoodi. On väga oluline tulla kokku ja vahetada kogemusi ning diskuteerida erinevate teemade üle, see annab võimaluse saada reaalsem pilt tegelikkusest, et mis vajaks veel parandamist ja mis mitte. Samuti loodame, et antud üritus suurendab kõigi instituudi doktorantide omavahelist suhtlust ja koostööd.“

Aruteluõhtul “Mis saab minu tagasisidest?” jagasid oma mõtteid tagasiside olulisusest ja kasutamisest Daisy Volmer (MV, prgrammijuht ja õppejõud), Aet Kiisla (SV, õppejõud) ja Kai Budrikas (LTT, üliõpilasesindaja). Saime kinnitust, et üliõpilaste tagasiside õppeainetele ja õppekavadele on väärtuslik sisend õppe arendamisel ja probleemkohtadele lahenduste otsimisel. Kõik osalised nõustusid, et semestri tagasiside aitab arendada ainekursusi ja õppekavu pikas vaates, kuid semestri kestel antav vahetu tagasiside võimaldab teha muudatusi koheselt ja õppijate (ning ka olukorra) vajadustele vastavalt. Aruteluõhtuga seoses loe ka UT ajakirja artiklit.

TÜÜE esitleb: osaluskohvik

22. oktoobril korraldasid filosoofia ja semiootika instituudi üliõpilasesindajad osaluskohviku, kus osalesid nii instituudi tudengid kui õppejõud. Osaluskohvik on kaasamist soodustav ürituse vorm, mille eesmärk on aktuaalsete murede üle arutlemine ning neile lahenduste leidmine. Kohvi ja koogiga vesteldi neljas lauas instituudi esindajate arust kõige põletavamatel teemadel: õppekvaliteet (õppemeetodid, e-õpe); õppe rakenduslikkus; instituudi areng, kogukond ja füüsiline ruum; mis annab tuge ja mis soodustab väljalangemist. Instituudi üliõpilasesindaja Kristin Nugis ütles: “Me korraldasime selle ürituse selleks, et me saaksime näidata õppejõududele ja instituudi nõukogu liikmetele, et õpilased hoolivad ülikooliga seotud teemadest.” Instituudi üliõpilased ja juhtkond on üksmeelel: on vaja rohkem ühistegevusi ja organiseerumist.

Kohale tuli 18% instituudi tudengitest.

TUDENGILE

Arendusfond

Nagu juba eelnevalt lugeda saite, oleme jõulisemalt ette võtnud Tartu Ülikooli õppehoonete õpi- ja puhkeruumid üldiselt, kuid soovime üliõpilasi toetada ka nende enda, natuke väiksemate ideede teostamisel.

TÜ üliõpilaskonna juhatus võttis 14. oktoobril vastu otsuse luua TÜ üliõpilaskonna juhatuse arendusfond. Fondi eesmärk on panna õlg alla tudengiprojektidele, mis toimivad üliõpilaskonna üldiseks hüvanguks – mis on seotud TÜ õppekeskkonna, üliõpilaskonna ja üliõpilaskogude arendamisega. Projektil, mida TÜÜE toetab, peab olema selge eesmärk ja põhjendus, milline on projekti kasutegur üliõpilaskonnale või Tartu Ülikoolile üldiselt.

Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi üliõpilased tegid otsa lahti ning said toetust mikrolaineahju soetamiseks. Tutvu Sinagi võimalustega ja teosta oma ideed!

VABA AEG

Bowling‘u- ja piljardiõhtu

TÜÜE büroo töötajad püüavad sõgeda töötegemise kõrvale aeg-ajalt ka natuke lõõgastust mahutada ning sel korral võtsime mõõtu motoorikas ja täpsuses. Testisime ära, kuidas peab vastu bowling‘u allee põrand, kui sirged on piljardikiid ja kelle närv peab paremini vastu võistluspingele. Kõik võitsid. Aga peamiselt ikkagi sport.