TÜÜE
  • TÜÜE
  • Esindajad
  • Aasta õppejõud 2022
  • Poliitikud ülikooli!
  • Liitu
  • Sinu õigused
  • English
  • Otsi
  • Menu
  • Facebook
  • Instagram
  • LinkedIn
Ülevaade

“Poliitikud ülikooli!” projekti raames kutsusid mitmed Eesti kõrgkoolid poliitikuid tudengitele üheks päevaks tudengivarjuks.

Novembri esimesel nädalal ehk 31. oktoobril – 4. novembril korraldasid kuue Eesti kõrgkooli üliõpilasesindused Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse algatusel Eesti poliitikutele tudengivarjupäeva. Projekti raames soovisime tutvustada riigikogu saadikutele üliõpilaste argipäeva ja igapäevaseid väljakutseid.

Algatuse eesmärk oli pakkuda mõjusat ja konstruktiivset kokkupuutepunkti edukatele poliitikutele ning tegusatele ja õpihimulistele tudengitele. Lõime poliitikutele võimaluse näha, milliseid otsuseid peab tudeng tegema, milliseid valikuid langetama ning milliste väljakutsetega oma igapäevaelus silmitsi seisma. Tudengitel oli projekti raames võimalik üks enda tavalistest sügispäevadest muuta eriliseks ja unustamatuks kogemuseks, kus näidata ühele tuntud poliitikule oma tegemisi, oma õigusi ja kohustusi ning rõõme ja muresid. Projekti loomise üks põhjuseid oli teadvustada rahvasaadikutele kui riigitasandil otsuste tegemises hääleõigust omavale osapoolele võimalikult otseselt üliõpilaste kui ühiskonnagrupi üht peamist muret – majanduslikku haavatavust. 

Projektis osalesid Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Maaülikooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased ja üliõpilasesindused.


Tudengivarjupäeval olles oli nii tudengil kui teda varjutaval poliitikul võimalus näidata enda tegevusi ning erakordset päeva ka sotsiaalmeedias, kasutades teemaviidet #PoliitikudÜlikooli. Siiski ei olnud päevas aset leidvate hetkede salvestamine kummaltki poolelt kohustuslik, vaid andis lihtsalt hea võimaluse teha projekt märgatavaks ühismeedias ning anda oma panus kogu ettevõtmise teadvustamiseks laiemale publikule. Seda mitmed poliitikud ka tegid, laadides oma sotsiaalmeediasse üles tudengivarjupäevaga seotud postitusi. Üliõpilasesindused kogusid poliitikute ja üliõpilaste kohtumistest pildi- ja videomaterjali ning intervjueerisid poliitikuid ja tudengeid.

Lisaks panid Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) televisiooni õppekava tudengid kokku projektist ülevaate andva uudisvideo:


Mõned poliitikute tehtud postitused:

Eesmärk ja tagamaad

Lisaks sellele, et tudengivarjupäeva raames sai nii poliitik kui ka tudeng põneva, hariva ning tavapärasest erinevat vaatenurka pakkuva kogemuse, oli projektil ka sisuline taust ning eesmärk. Selleks eesmärgiks oli suunata riigitasandil otsustajate ning riigipoolse toetusega tegelevate osapoolte tähelepanu kõrghariduse rahastusele.


Kõrghariduse rahastamine

Oleme olukorras, kus aina enam on ülikoolides hakatud sulgema vähepopulaarseid eestikeelseid õppekavasid ning avama võõrkeelseid õppekavasid. Samuti on langenud drastiliselt ülikoolis õpetamise kui erialase tegevuse väärtustamine, mistõttu valivad tippspetsialistid pigem tasuvama töö erasektoris või siis tegelevad õpetamise asemel teadusega. Selline akadeemilise töö vähene väärtustamine ohustab tugevalt eestikeelset akadeemilist järelkasvu ning on päädinud olukorraga, kus vahemikus 2013. aastast 2020. aastani kukkus eestlastest üliõpilaste vastuvõtt doktorantuuri ühe kolmandiku võrra: 324-lt inimeselt 217-le inimesele.* Ükski nimetatud asjaoludest ei loo eeldusi ning lootust jätkusuutliku ja kvaliteetse eestikeelse kõrghariduse edenemiseks, vaid juhib tähelepanu valdkonda painavatele süsteemsetele probleemidele.

* – Statistika on võetud Rektorite Nõukogu kõrgharidusega seotud seisukohtade artiklist “Mida peaks toetama kõrghariduse rahastuse kasv?”. 


Vajaduspõhine õppetoetus

Paljud üliõpilased vajavad majanduslikult hakkama saamiseks riigipoolset rahalist tuge. Üheks selliseks toetusmehhanismiks on vajaduspõhine õppetoetus, mis aga enda eesmärgi täitmiseks ja reaalse abi pakkumiseks vajab ülevaatamist ja uuendamist. Vajaduspõhine õppetoetus peab vastama tänapäevasele reaalsele olule, kuid on tegelikkuses püsinud 2013. aastast muutumatuna ning tähendab maksimaalselt 220 eurot toetusraha kuus. Selleks, et vastata tänastele hindadele ja elukallidusele, peaks vajaduspõhine õppetoetus tõusma 340 euroni kuus. 

Samuti leiame, et kriitilise pilguga tuleb üle vaadata üliõpilase sissetuleku arvestamise meetod, mis arvestab hetkel 24-aastase üliõpilase oma leibkonna liikmeks. Perekonnaseaduse järgi puudub aga vanema kui 21-aastase üliõpilase puhul ülalpidamisõigus, mis tähendab, et vanuses 21-24 eluaastat võib tudeng jääda täiesti omapead ja ilma hädavajaliku majandusliku katteta, kui tema perekond teda õpingutes rahaliselt ei toeta.


Tudengimajutus

Igal tudengil peab olema tagatud võimalus oma õpinguid alustada koos garanteeritud ühiselamukohaga. Tartu Ülikooli tuleb igal aastal üle 85% üliõpilastest väljastpoolt Tartu linna, mis valdaval enamusel juhtudest tähendab perekonnast lahku kolimist. Ühiselamus koha saamine ei peaks olema võidusõit, vaid iga õpinguid alustava tudengi õigus. Samuti ei tohiks oma isiklik magamistuba olla privileeg, millele ligipääs on võimalik vaid kuude kaupa järjekorras oodates. Ühiselamu hooned peavad olema modernsed, hooldatud ja ligipääsuga kõigele, mis on tudengil igapäevaseks eluks tarvis. Viimase hulka kuulub ka juurdepääsetav internetiühendus, mis suudab vajadusel vastu pidada distantsõppele.


Tulemusstipendium

Sarnaselt vajaduspõhisele õppetoetusele on ka tulemusstipendiumi suurus muutumatuna püsinud 2013. aastast olles jätkuvalt 100 eurot kuus. Tulemusstipendiumi eesmärk on tunnustada ja toetada väga heade õpitulemustega üliõpilasi. Stipendiumi fondi väiksuse tõttu on aga juba aastaid olukord, kus väga heade õpitulemustega üliõpilased jäävad tulemusstipendiumist ilma. Kuigi konkurents tulemusstipendiumi saamise nimel on asjakohane ja tervitatav, peab riigi poolt määratud tulemusstipendiumi fond suurenema. Selliselt tõuseb üliõpilaste motivatsioon õppida oma õppekava lõikes terve õppeperioodi jooksul väga headele hinnetele, mis tõstab meie tulevaste spetsialistide ja ametialade taset ning mõjub positiivselt riigi majanduslikule arengule. Kui soovime, et meie tulevaste spetsialistide ja ametialade tase püsiks kõrgel ning riigi majanduslik areng jätkuks, peab üliõpilastel olema täiendav motivatsioon õppida oma õppekava lõikes terve õppeperioodi jooksul väga headele hinnetele. Seda aitab tagada just tulemusstipendiumi fondi suurendamine.


Õppelaen

Hetkel on võimalik tudengil õppelaenu võtta kuni 3000 eurot õppeaastas, mis tähendab 250 eurot kuus. On ilmselge, et 250 euroga kuus ei ole võimalik tudengil ära elada. Lisaks ei arvestata laenu tagasimaksmise puhul lõpetaja majandusliku seisuga. Riik peab olema aktiivsem partner tudengite ja kommertspankade vahel kindlustades tudengitele tagatisteta ja käendajateta mõistliku suurusega laenud, mis aitavad õppelaenu võtjatel keskenduda vaid õppimisele. Õppelaen peab olema vajadusel piisavalt suur, et suudab pakkuda tudengile võimalust tasuda nii elamiskoha, igapäevaste kulutuste kui ka tasulise õppekoha eest. Piisava suuruse ja mõistlike tingimustega õppelaenu garanteerimine peab olema riigipoolne investeering haridusse ja tulevikku, kuid praegune lahendus ei oma tudengi jaoks vajalikku funktsiooni.

Üliõpilaste mõtted seoses majandusliku toimetuleku ja õppetoetustega


Tartu Ülikooli arstiteaduse esimese aasta tudeng Estin
: “Arstitudengina kooli kõrvalt tööl käimine tundub üsna keeruline, sest õppimist on väga palju. Sellepärast arvan, et vajaduspõhine õppetoetus peaks olema vähemalt 300 eurot kuus.”

Pildil Anette-Mai koos teda varjutanud Tartu abilinnapea Mihkel Leesiga.

Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia õppekava kolmanda aasta tudeng Anette-Mai: “Olen õppetoetust mingil hetkel saanud, kuid 75-eurose summaga ei ole võimalik kohe kuidagi tudengil hakkama saada. Käin kooli kõrvalt ka tööl, aga ma arvan, et tegelikult peaks olema nii mul kui ka teistel üliõpilastel võimalik ülikooli ajal keskenduda ainult õpingutele. Töötamine vähendab paratamatult õppimisele minevat tähelepanu ja kui see töökoht pole seotud õpitava erialaga, ei anna see peale ülikooli lõppu suurt midagi juurde.”

Milline mulje jäi üliõpilaste seisust poliitikutele?

Raimond Kaljulaid: “Vestlustest tudengitega ilmnes, et poole kohaga töö teenindussektoris on enamike jaoks vältimatu osa ülikooliõpingutest. Tudengitoetustest olulisem on aga see, et tõuseksid palgad – perekond peaks suutma oma lapse õpingud ise ära finantseerida.”


Mihkel Lees: “Isegi maksimaalse õppetoetuse ning tulemusstipendiumi saamise korral ei ole võimalik üliõpilasel maksta oma elamiskulude, toidu ning muude väljaminekute eest. Tööl käimine tuleb tudengitele kasuks, kuid selle tõttu ei tohi jääda õpingud pooleli.”


Margit Sutrop koos enda varjutatava Tartu Ülikooli tudengi Angelaga.

Margit Sutrop
: “On selge, et üliõpilaste toetussüsteem vajab uuendamist. Tähtis on, et iga võimekas noor, sõltumata pere rahakoti suurusest, saaks omandada kõrghariduse.”


Raivo E. Tamm: “Enim jäi kõlama ikka rahapuudus. Nii see, mis puudutab üldse kõrgkoolide rahastust, kui ka tudengitasandi mured – see, et 68% üliõpilastest peavad loengute jälgimise kõrvalt tööl käima, et ära elada.”

Üles
See veebileht kasutab küpsiseid, teile parima kvaliteedi pakkumiseks. Küpsise seadedNÕUSTU
Küpsiste ja privaatsuse poliitika

Privaatuse ülevaade

See veebileht kasutab küpsiseid, et pakkuda teile parimat veebielamust. Küpsised on viiidud kategooriatesse, vajalik ja mitte vajalik. Samuti kasutame kolmandate osapoolte küpsiseid, et pakkuda parim lahendus just teie lehitseja jaoks.
Te võite keelata küpsiste kasutamist, kuid see võib kahjustada teie veebi kogemust.
Necessary
Always Enabled
Vajalikud küpsised, on igati vajalikud, et veebileht töötaks tavapäraselt. See kategooria hõlmab küpsiseid, mis teevad kindlaks, et baasfunktsioonid ja turvalisus oleks veebilehel tagatud. Need küpsised ei talleta isiklikke andmeid!
Non-necessary
Kõik küpsised, mis ei ole veebilehe töötamiseks olulised ja mida kasutatakse personaalsete andmete analüütika jaoks, läbi reklaami või muul moel. Kohustuslik on enne kasutaja käest luba küsida, enne selliste küpsiste kasutamist.
SAVE & ACCEPT