Ülevaade
“Poliitikud ülikooli!” projekti raames kutsusid mitmed Eesti kõrgkoolid poliitikuid tudengitele üheks päevaks tudengivarjuks.
Novembri esimesel nädalal ehk 31. oktoobril – 4. novembril korraldasid kuue Eesti kõrgkooli üliõpilasesindused Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse algatusel Eesti poliitikutele tudengivarjupäeva. Projekti raames soovisime tutvustada riigikogu saadikutele üliõpilaste argipäeva ja igapäevaseid väljakutseid.
Algatuse eesmärk oli pakkuda mõjusat ja konstruktiivset kokkupuutepunkti edukatele poliitikutele ning tegusatele ja õpihimulistele tudengitele. Lõime poliitikutele võimaluse näha, milliseid otsuseid peab tudeng tegema, milliseid valikuid langetama ning milliste väljakutsetega oma igapäevaelus silmitsi seisma. Tudengitel oli projekti raames võimalik üks enda tavalistest sügispäevadest muuta eriliseks ja unustamatuks kogemuseks, kus näidata ühele tuntud poliitikule oma tegemisi, oma õigusi ja kohustusi ning rõõme ja muresid. Projekti loomise üks põhjuseid oli teadvustada rahvasaadikutele kui riigitasandil otsuste tegemises hääleõigust omavale osapoolele võimalikult otseselt üliõpilaste kui ühiskonnagrupi üht peamist muret – majanduslikku haavatavust.
Projektis osalesid Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli, Maaülikooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased ja üliõpilasesindused.
Tudengivarjupäeval olles oli nii tudengil kui teda varjutaval poliitikul võimalus näidata enda tegevusi ning erakordset päeva ka sotsiaalmeedias, kasutades teemaviidet #PoliitikudÜlikooli. Siiski ei olnud päevas aset leidvate hetkede salvestamine kummaltki poolelt kohustuslik, vaid andis lihtsalt hea võimaluse teha projekt märgatavaks ühismeedias ning anda oma panus kogu ettevõtmise teadvustamiseks laiemale publikule. Seda mitmed poliitikud ka tegid, laadides oma sotsiaalmeediasse üles tudengivarjupäevaga seotud postitusi. Üliõpilasesindused kogusid poliitikute ja üliõpilaste kohtumistest pildi- ja videomaterjali ning intervjueerisid poliitikuid ja tudengeid.
Lisaks panid Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi (BFM) televisiooni õppekava tudengid kokku projektist ülevaate andva uudisvideo:
Mõned poliitikute tehtud postitused:
Eesmärk ja tagamaad
Üliõpilaste mõtted seoses majandusliku toimetuleku ja õppetoetustega
Tartu Ülikooli arstiteaduse esimese aasta tudeng Estin: “Arstitudengina kooli kõrvalt tööl käimine tundub üsna keeruline, sest õppimist on väga palju. Sellepärast arvan, et vajaduspõhine õppetoetus peaks olema vähemalt 300 eurot kuus.”
Pildil Anette-Mai koos teda varjutanud Tartu abilinnapea Mihkel Leesiga.
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia õppekava kolmanda aasta tudeng Anette-Mai: “Olen õppetoetust mingil hetkel saanud, kuid 75-eurose summaga ei ole võimalik kohe kuidagi tudengil hakkama saada. Käin kooli kõrvalt ka tööl, aga ma arvan, et tegelikult peaks olema nii mul kui ka teistel üliõpilastel võimalik ülikooli ajal keskenduda ainult õpingutele. Töötamine vähendab paratamatult õppimisele minevat tähelepanu ja kui see töökoht pole seotud õpitava erialaga, ei anna see peale ülikooli lõppu suurt midagi juurde.”
Milline mulje jäi üliõpilaste seisust poliitikutele?
Raimond Kaljulaid: “Vestlustest tudengitega ilmnes, et poole kohaga töö teenindussektoris on enamike jaoks vältimatu osa ülikooliõpingutest. Tudengitoetustest olulisem on aga see, et tõuseksid palgad – perekond peaks suutma oma lapse õpingud ise ära finantseerida.”
Mihkel Lees: “Isegi maksimaalse õppetoetuse ning tulemusstipendiumi saamise korral ei ole võimalik üliõpilasel maksta oma elamiskulude, toidu ning muude väljaminekute eest. Tööl käimine tuleb tudengitele kasuks, kuid selle tõttu ei tohi jääda õpingud pooleli.”
Margit Sutrop koos enda varjutatava Tartu Ülikooli tudengi Angelaga.
Margit Sutrop: “On selge, et üliõpilaste toetussüsteem vajab uuendamist. Tähtis on, et iga võimekas noor, sõltumata pere rahakoti suurusest, saaks omandada kõrghariduse.”
Raivo E. Tamm: “Enim jäi kõlama ikka rahapuudus. Nii see, mis puudutab üldse kõrgkoolide rahastust, kui ka tudengitasandi mured – see, et 68% üliõpilastest peavad loengute jälgimise kõrvalt tööl käima, et ära elada.”