TÜ üliõpilaskonna üldised põhimõtted:
1.1 TÜ üliõpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest.
See tähendab, et üliõpilaskonnal on õigus otsustada enda tegevuse üle iseseisvalt ning annab omakorda õiguse luua üliõpilaskonna sees vajaminevaid institutsioone (nagu üliõpilasesindus või teaduskonna üliõpilaskogud).
1.2 TÜ üliõpilaskonnal on õigus demokraatlikult valida endale esindus-, täitev- ja järelevalveorganid.
Praegu tähendab see, et üliõpilaskond võib valida üliõpilasesinduse, teaduskonna üliõpilaskogud, üliõpilaste esindajad senatisse, valdkonna nõukogudesse ja teistesse otsustuskogudesse. Täitevorganiteks on täna üliõpilaskonna juhatus ja büroo, järelevalvet teostab järelevalvekomisjon.
1.3 TÜ üliõpilaskonna esindajad on kõigis TÜ otsustuskogudes.
Õppevaldkonna otsuseid tegevates kogudes peaks tudengite osakaal olema 20%, teistes kogudes võib see olla ka madalam.
Õppekavade korraldamisega seotud seisukohad:
2.1 Toimub regulaarne õppekavade kvaliteedipõhine jaotamine.
Igal aastal peaks toimuma kõigi ülikooli õppekavade hindamine kvaliteedikriteeriumite järgi, mille järgi peaks omakorda osaliselt toimuma nende õppekavade rahastamine. Riiklikust tegevustoetusest võiks rahastada ainult kvaliteetseid ja rahvusülikooli jaoks olulisi õppekavu.
2.2 Õppekavade regulaarne sisehindamine sisaldab lisaks tagasisidele ka kvalitatiivset analüüsi tudengite ja õppejõudude sisendi põhjal.
Täna eksisteeriv õppekavade sisehindamine võiks hakata sisaldama ka kvaliteetset sisendit õppekava kohta, mis on tudengitelt ja õppejõududelt eraldi selleks otstarbeks kogutud. Seda võiks koordineerida õppeosakond koostöös üliõpilasesindusega.
2.3 Programmijuhi töö on ideaalis 1,0 kohta, minimaalselt 0,1 kohta.
Praegu juhib õppejõud programmi oma põhiülesannete kõrvalt, mistõttu paljud programmijuhid on üle koormatud ja ei leia programmi juhtimiseks piisavalt aega. Õppejõu koormuse jaotamisel tööülesannete vahel arvestaks juht või töö vahetu korraldaja programmi juhtimiseks vähemalt 10% õppejõu tööajast. Üks võimalus 1,0 koormuse saavutamiseks on mitme programmi juhtimise ülesanne samale programmijuhile andmine.
2.4 Programmijuhil on otsustusõigus ja vastutus.
Programmijuhi töö eesmärk on tagada programmi tulemuslik toimimine ja kvaliteet ning seetõttu peaksid ülikoolis olema toimivad meetmed, mis võimaldaksid programmijuhil osaleda õpetatavate ainete määramises õppejõududele.
2.5 Õppekava muudatuste käigus peab olema tagatud õppekava terviklikkust ja kvaliteet.
Õppekavaarendus ei tohi võrduda säästmisega tudengitele mõeldud õppekvaliteedi arvelt. Näiteks mõttetult suured vooruloengud; e-õpe seal, kus see pole õppemetoodiliselt põhjendatud; kallite praktikumide/laboritundide asendamine odavama teooriatunniga.
2.6 Õppekava ülesehitus, õppekorraldus ja õppemeetodid peavad lähtuma õppijakesksusest.
Eesti ja TÜ on ühinenud Euroopa kõrgharidusruumiga (Bologna protsess), mille keskne põhimõte õppekavaarenduses on õppurikesksus. Kogu õppe(kava) eesmärgid, õppekorraldus, õppemeetodid ja hindamine, peavad toetama tudengit õpiväljundite omandamisel.
2.7 Õppekavas peab olema ettenähtud tegevused, mis tagavad õppuri teadlikkuse õppekavas võimaldatud valikutest.
Mitmetes õppekavades tuleb teha õpingute käigus valikuid moodulite vahel. Tudengite teadlikkus valikuvõimalustest, aegadest ja korraldusest on tihti puudulik. Seetõttu ei tehta õppekavas õigeaegselt läbimõeldud valikuid, mis omakorda viib selleni, et õppur ei saavuta ettenähtud ja/või soovitud õpiväljundeid.
2.8 Õppekava ja õppekorraldus peavad võimaldama õpirännet ja selle järgset õpingute jätkamist.
Nõuded õppekava täitmisele ning õppekava ülesehitus peavad võimaldama vahetusaastal osalemist. Tekkida ei tohi olukord, kus tudeng, kes käib vahetussemestril/-aastal, ei saa õppekava täita mõistlikus tempos. Õpiränne peaks olema soodustatud, mitte tekitama lisakoormust.
Õppejõududega seotud seisukohad:
3.1 Õppejõudude atesteerimise protsessis osalevad hääleõigusega programmijuht ja üliõpilaste esindaja.
Praegune atesteerimise kord näeb ette, et atesteerimisest teavitatakse õppejõu õppetööga seotud programmijuhte ning küsitakse õppejõu kohta hinnangut sellelt programmijuhilt, kelle juhitavas õppekavas antud õppejõud kõige suuremas mahus aineid õpetab. Meie meelest peaks see programmijuht osalema atesteerimise protsessis hääleõigusega. Tänane atesteerimise kord näeb ette, et atsesteerimisprotsessis osaleb üks sõnaõigusega tudengite esindaja. Meie meelest peaks sel tudengil olema ka hääleõigus.
3.2 Ülikoolis on toimiv õppejõudude kollegiaalse tagasiside süsteem.
Õppejõudude kollegiaalse tagasiside pilootprojekt oli edukas, seega toetame kollegiaalse tagasiside süsteemiga jätkamist. Selleks tuleks ka TÜ eelarves iga-aastaselt ette näha kesksed vahendid õppejõudude kollegiaalse tagasiside süsteemi toimimiseks. Kollegiaalse tagasiside süsteem võiks olla osa atesteerimiseks esitatavatest materjalidest.
3.2 Õppejõudude atesteerimise käigus arvestatakse õppetööd võrdväärselt teadustööga.
Õppejõu atesteerimisel arvestada tasakaalustatult õppe- ja teadustööd ning tema muid kohustusi. Õppejõul on muuhulgas kohustuslik esitada atesteerimiskomisjonile hinnang oma töötulemuste kohta, sh meetmete kohta, mida töötaja on kasutusele võtnud kvaliteetse õppe tagamiseks. Ülikoolil tuleb õppejõu arengu ja kvaliteetse õppe tagamiseks pakkuda mitmekesiseid enesetäiendusvorme ning luua võimalused analüüsida oma õpetamiskogemust didaktikute, kolleegide ja üliõpilaste tagasiside põhjal.
3.3 Õppejõudude koormuse hindamise süsteem peab arvestama ka juhendamist ja uudsete õppemeetodite kasutust.
Vaja välja töötada paindlikumad õppetöö koormuse mõõdikud, mis võimaldaks adekvaatselt arvestada õppejõudude õpetamiskoormust ning motiveeriks kasutama senisest enam uudseid õppemeetodeid. Selleks tuleb kaasajastada akadeemilise töötaja tööaja jaotuse näidismudelit.
3.4 Tartu Ülikoolis saab teha õppetööle fokusseeritud karjääri.
Lähtuvalt kõrgharidusstandardist ning ülikooli õppejõudude ja teadustöötajate ametinõuetest nõuab kandideerimine enamikule õppejõudude ametikohtadest teadustöö kogemust. Samas on õppejõude, kes sooviksid oma ametikohal keskenduda rohkem õpetamisele kui teadustööle. Selleks on vajalik vaadata läbi õppejõudude ametinõuded ning neid täiendada nii, et atesteerimisel oleks võimalik arvestada õppejõu õppe- ja teadustöö reaalset jaotust hindamisperioodi vältel.
Ülikooli füüsilise keskkonnaga seotud seisukohad:
4.1 Igas õppehoones peavad olema tudengitele suunatud õpi- ja puhkeruumid, mis on ligipääsetavad tudengite vajadustele vastavatel aegadel.
4.2 Ülikool soodustab toitlustuskohtade teket ja nende teenuse kvaliteeti, kus see turumajanduse põhiselt ei toimi või on puudulik.
Toitumine on oluline osa päevast ning toimub tihti ülikoolilinnakus – seega on ülikoolil kaasvastutus tervikliku ja tervisliku töökeskkonna pakkumisel. Ülikool ei sekku seal, kus toitlustuse konkurents ja kvaliteet juba on normaalne.
4.3 Valgus, värske õhk, müra, niiskus, temperatuur ja teised füüsilise keskkonna näitajad peavad vastama Eestis kehtestatud töö- ja õpperuumide standarditele.
Olme on oluline osa päevast ning toimub tihti ülikoolilinnakus – seega on ülikoolil kaasvastutus tervikliku ja tervisliku töökeskkonna pakkumisel.
4.4 Joogivesi peab olema kättesaadav ning automaadid ja kraanid peavad olema kohandatud säästlikuks ja joogipudelite täitmist võimaldavaks.
Joomine on oluline osa päevast ning toimub tihti ülikoolilinnakus – seega on ülikoolil kaasvastutus tervikliku ja tervisliku töökeskkonna pakkumisel.
4.5 Ülikooli hoonetes olevad muud spetsiifilised mitte õppe- ja tööruumid, peavad olema kättesaadavad ja kasutatavad ka tudengitele ja tudengiorganisatsioonidele.
Ülikoolis pole salapindu, mis kasutamiseks vaid valitutele. Nt. saunad, spordisaalid, peoalad, jms. Mis ei tähenda, et nende eest ei või mõistliku kulu renti võtta.
4.6 Ülikoolilinnakus peavad kõik hooned olema ligipääsetavad erinevatele erivajadustega tudengitele.
Tartu Ülikooli õppehooned on programmi Primus toel ratastooliga liikuja seisukohast kaardistatud. Kaardistustulemustega on võimalik tutvuda siin. Aga parandamist vajab keskkond ise. Nägemiserivajaduse kaardistus tuleks samuti teha.
4.7 Ülikool peab pakkuma oma tudengiorganisatsioonidele tegutsemiseks ruume ja võimalusi.
Ülikool toetab tudengeid mitte ainult õppe- ja teadustöös, vaid ka ühiskondlikus ja vaba aja tegevustes. Ülikool pakub soodsalt pindasid, vahendeid ja taristut, nt. Tudengimaja või muus vormis.
4.8 Ülikool pakub piisavalt ja mitmekesiseid kehakultuuri ja tervise edendamise võimalusi.
Terves kehas, terve vaim.
4.9 Koostöös ülikoolidega peab linnavalitsus tagama kergliiklusteid ja parendama ühistranspordi marsuute ja graafikuid õppehoonestuse vahel.
Kõrgharidusõppurid ja töötajad on ¼ Tartu linnast, nende sisendit ja huve peaks linnaplaneerimises rohkem arvestama.
Doktoriõppega seotud seisukohad:
5.1 Doktorantidel ja juhendajatel on kohustus tutvuda doktoriõppe hea tavaga.
Doktoriõppe hea tava kirjeldab ülikooli nägemust doktoriõppe korraldamisest ja selle läbimisest. Hea tava tundmine aitab doktorandil ja tema juhendajal doktoriõppe protsessi ühtmoodi mõista ning välistada olukordi, kus seatakse liiga erinevaid ootusi.
5.2 Selleks, et doktorant saaks doktoritöö kaitsta ning oma valdkonna spetsialist olla, peab tema põhiülesanne olema teadustöö tegemine ja erialase pädevuse omandamine.
Doktorandile antavaid ülesandeid, mis ei ole otseselt seotud doktoritöö kirjutamisega, tuleb tasustada kas rahaliselt või ainepunktidega. Doktorandil on õigus lisaülesannetest keelduda, kui need ei ole otseselt doktoriõpingute ja uurimistööga seotud ning nende maht, sagedus ja/või iseloom takistavad põhiülesannete täitmist.
5.3 Doktorandil peab olema võimalus kujundada oma õpinguid vastavalt sellele, millised on tema individuaalsed eesmärgid.
Doktorandi ülesanne on saavutada teadusliku uurimistöö pädevus ja seda teadusartiklite kaudu väljendada. Samuti peaks doktorant omandama lisapädevusi lähtuvalt tema huvist ja võimekusest. Kindlasti peab ülikool võimaldama juhtimise, meeskonnatöö ja projektide (sh rahastamistaotluste) koostamise oskuste, õpetamis- ja juhendamispädevuste, eriala populariseerimise ning intellektuaalomandi õiguskaitse alaste teadmiste omandamist.
5.4 Üleülikooliliste ainete moodul peab olema lai ja pakkuma üliõpilasele valikuvõimalusi üldpädevuste arendamiseks.
Üleülikooliliste ainete moodul peab pakkuma valikuvõimalusi, sisaldades muuhulgas aineid, mis sobivad kõikide erialade üliõpilastele, näiteks selliseid aineid, mis õpetavad, kuidas taotleda uuringuprojektile rahastust, kirjutada teadusartikli teese, teha teaduskommunikatsiooni jne. Üleülikooliliste ainete moodulit peab koostöös doktorantide esindajatega igal õppeaastal ajakohastama.
5.5 Atesteerimiskomisjoni ülesanne on doktorandi tööle tagasiside andmine, samuti juhendaja töö hindamine
Atesteerimiskomisjoni ülesanne on hinnata seda, kas doktorant on täitnud seatud eesmärgid ning kas juhendaja on teda piisavalt toetanud. Atesteerimisaruandes peab olema koht õppeprotsessile tagasiside andmiseks. Komisjoni töösse peab olema kaasatud vähemalt üks ülikooliväline komisjoniliige või inimene väljastpoolt valdkonda (sõltumatu liige). Atesteerimiskomisjon peab doktorandi esitatud materjalidega eelnevalt tutvunud olema.
5.6 Doktorikohtade loomine ja vastuvõtt peab olema projektipõhine, vastama doktorandi ja tema juhendaja võimekusele ning ressurssidega kooskõlas olema.
Ülikool peab toetama doktorikohtade projektipõhist loomist. See tähendab, et valdkonnasiseselt jaotatakse doktorikohad tugevamatele projektidele, mitte erialadele. Projekti kirjutab eelistatult õppejõud või teadlane, kes doktoranti soovib, aga erandkorras ka potentsiaalne doktorant ja tema juhendaja. Eelistatakse doktoriprojekte, kus doktorant liitub mõne suurema projektiga. Samas tuleb hinnata ka üksikprojekti potentsiaali, uudsust ja (ühiskondlikku) väärtust. Tuleb jälgida, et potentsiaalne juhendaja on võimeline doktoranti juhendama. Selle kindlaks tegemiseks peab hindama juhendaja doktorantide kaitsmiseni viimise efektiivsust. Kui doktorant pole kaitsmiseni jõudnud n(nominaal)+1 aasta jooksul, tuleb hinnata, kas juhendaja toetus oli piisav.
5.7 Kui doktorant lõpetab oma õpingud enne nominaalaega, tuleks talle maksta välja stipendiumi saamata jäänud osa.
Doktoranti, kes lõpetab enne nominaalaja lõppu, tuleks premeerida. Üks võimalus selleks on ülejäänud doktoristipendium välja maksta. Toetame ka mõtet, et stipendium makstakse välja sihtotstarbeliselt: doktorant jätkab tööd ülikoolis (mingil perioodil), rahastab oma teadustööd või kasutab saadud raha järeldoktorantuuri finantseerimiseks.
5.8 Instituudi doktoriõppe rahastus sõltub atesteerimise ja lõpetamise suhtarvust.
Instituut ei peaks atesteerima doktoranti, kelle puhul on ebaselge, kas ta viib õpingud lõpule või mitte.
5.9 Doktorandil ja tema juhendajal on kohustus kord kvartalis kohtuda.
Juhendamisel doktorandi põhiülesannete täitmisel oluline roll. Juhendaja ja doktorandi vaheline suhtlus peab kogu doktorantuuri vältel olema aktiivne. Doktorantide ja juhendajate vaheliste suhtlusprobleemide lahendamiseks peaksid osapooled omavahel regulaarselt kokku saama (kas reaalselt või virtuaalselt) ning seda võiks ka atesteerimisel arvestada.
5.10 Doktoranditoetus on võrdne eelmise kalendriaasta keskmise palgaga Eestis.
Doktorandile tuleb tagada majanduslik heaolu, mis võimaldaks pühenduda doktoritööga seotud uurimistöödele ja õpingutele. Doktorandi sissetulek ei tohi sõltuda lisaülesannetest ja muudest töökohustustest. Doktorandi toetuse maksmise koormus peaks jagunema HTMi ja ülikooli vahel. Muu hulgas toetame ideed siduda toetuse maksmine mitteerialasel ametil töötamise keeluga.
5.11 Õppeosakond peab kontrollima pisteliselt seda, kas doktorandid täidavad atesteerimiskomisjoni poolt seatud nõudeid.
Õppeosakonnal tuleb kontrollida seda, kas atesteeritud doktorandid vastavad nõuetele. Kontrollimise eesmärgiks on tagada, et atesteeritakse ainult neid doktorante, kes tõepoolest õppetööd teevad.
6.1 Ülikool peab töötama selle suunas, et teadusrahastuse kasutamisega käiks kaasas vähem aruandlust.
Tartu Ülikool ei saa küll ise ülikooli siseselt kehtestada teadusraha kasutamisele vähem bürokraatlikke tingimusi, kuid peab oma teadlaskonda koostööpartnerite juures esindama. Sealhulgas peab ülikool panustama pisut vähem bürokraatliku süsteemi loomisesse, seehulgas pakkuma välja mõistlikke alternatiive, mis aitaksid siduda Eesti teadusrahastuse aruandlust ELi aruandenõudlusega.
6.2 Ülikool peab töötama selles suunas, et ühiskond väärtustaks doktorikraadiga tööjõudu.
Doktorikraadiga inimesed peaksid olema ülikoolis omandanud vajaminevad oskused selleks, et iseseisvalt teadus- ja arendustööd teha. Ülikool peaks töötama selles suunas, et doktorandid oskavad oma teadmiste ja oskuste väärtust näha ning seda ka ühiskonnale näidata. Koostööprojektid erasektoriga aitaksid doktorikraadiga spetsialistidel kitsamast teaduseringist eraettevõtlusesse liikuda.
6.3 Ülikool peab soodustama teadmussiiret era- ja avalikku sektorisse.
Tartu Ülikool peab töötama selle nimel, et ettevõtted teeksid ülikooliga rohkem teadus- ja arendustegevusalast koostööd. See tähendab aktiivset ettevõtetega koostöö otsimist kui ka ülikoolisiseste koostöötingimuste (nt overhead’i) ülevaatamist ja soodsamaks tegemist.
7.1 Juhtimine ülikoolis
7.1.1 Ülikoolis tuleb juhtida organisatsioonikultuuri nii, et see oleks kooskõlas TÜ-s kokkulepitud väärtustega.Ülikooli traditsioonid, sümbolid peaksid olema ülikooli inimeste jaoks olulised ja ühtsed. See tähendab, et kõik traditsioonid – nii instituudi kohalikud üritused kui ka üleülikoolilised tegevused on mõtestatud ja on inimeste jaoks olulised. See tähendab ka seda, et kui mõni tegevus või traditsioon ei täida enam oma eesmärki, tuleks see kas ümbermõtestada, uuendada või sellest loobuda.
7.1.2 Ülikooli strateegiline juhtimine peab toimuma pikaajalise vaatega ühiskonna arengule ja vajadustele. Strateegilised otsused, mis langetatakse ülikooli arengukava kontekstis, fookuste ja eesmärkide valimisel, peaks lähtuma sellest, mis on ühiskonnale pikas perspektiivis kasulik. See võib vastavalt olukorrale tähendada ka ajutiste lahenduste kõrvalejätmist ja ressursside nappuse korral raskete valikute tegemist. Kõik suured otsused peaksid lähtuma pikaajalisest strateegiast.
7.1.3 Eelarve juhtimine ülikoolis peab tulenema valitud strateegilisest suunast. Ülikooli eelarve tuleb jaotada vastavalt ülikooli valitud pikaajalisele strateegiale, fookustele ja eesmärkidele. Varasem või traditsiooniline eelarvejaotus ei tohi dikteerida ülikooli strateegiat.
7.1.4 Ülikooli struktuuriüksused peavad vastavalt tasemele olema piisavalt sarnased, et neid oleks võimalik sarnaselt juhtida. Ülikooli struktuur peab lähtuma ülikooli strateegilistest vajadustest ning struktuuriüksuste juhitavus on omakorda oluline osa sellest. Käesolev seisukoht põhimõtteliselt tunnustab, et läbitud struktuurireform oli vajalik samm ülikooli arengu jaoks ning selle tagasipööramise katseid me ei toeta.
7.1.5 Ülikoolis väärtustatakse juhtimist ning lisaks karjäärile teaduse ja õppe vallas on võimalik teha karjääri juhtimises. Juhtimine on ülikooli organisatsioonikultuuri selgelt väljendatud osa, sellele pööratakse tähelepanu ja tunnustatakse häid juhtimispraktikaid. Eksisteerib juhtimise eesmärgistamine ning tulemuste hindamine vastavalt seatud eesmärkidele, ühtlasi arvestatakse juhtimistöö koormusega teadus- või õppetöö hindamisel.
7.2 Akadeemiline juhtimine
Akadeemilist juhtimist käsitletakse siin kui organisatsiooni juhtimise pisut eripärast liiki, mis arvestab akadeemilise keskkonna eripärasid.
7.2.1 Ülikoolis peab eksisteerima n-ö akadeemiline juhtimine, mis arvestab akadeemilise organisatsiooni juhtimise eripärasid. Akadeemiline juhtimine peab hõlmama kõiki organisatsiooni juhtimist puudutavaid valdkondi, aga arvestama selgelt akadeemilise keskkonna eripäradega – näiteks hõlmama nõuet juhile teadus- või õppetöö osas, lähtuma juhtimises ülikooli strateegiast ühiskonna pikaajaliseks hüvanguks
7.2.2 Akadeemilise juhi prioriteet peab olema juhtimine. Akadeemiline juht peaks peamiselt tegelema juhtimisega. Sideme säilitamiseks teadus- või õppetööga võib teatud osa ajast olla pühendatud ka nendele teemadele, kuid ideaalis ei peaks see ületama suhet 80% juhtimine, 20% muu tegevus.
7.2.3 Akadeemiline juhtimine ei ole administreerimine. Akadeemiline juhtimine tähendab organisatsiooni või struktuuriüksuse juhtimist. Formaalsused nagu näiteks dokumentide allkirjastamine, välishindajate organiseerimine ja muu taoline bürokraatia peaks olema delegeeritud juhi meeskonnale vastavalt juhi äranägemisele.
7.2.4 Akadeemiline juht peab juhtima oma täidesaatvat meeskonda, organisatsiooni (või üksuse) strateegiat, organisatsioonikultuuri, akadeemilisi otsustuskogusid ning omama infot üksuse siseasjadest. Need on tegevused, mida peaks tegema akadeemiline juht ise. Ülejäänud ülesanded võib juht delegeerida oma täidesaatvale meeskonnale. Näiteks peab ta isiklikult looma hästitoimiva meeskonna, et struktuuriüksus saaks hästi juhitud. Veel näiteks peab ta isiklikult omama siseinfot oma struktuuriüksuse kohta, sest vastasel juhul oleks keeruline võtta vastu sobivaid otsuseid.
7.2.5 Akadeemilises juhtimises peavad toimima strateegia elluviimine, struktuuri haldamine ja kohandamine, eelarve haldamine, inimressursside haldamine ja arendamine, sisekommunikatsioon ning väliskommunikatsioon. Neid tegevusi ei pea täitma juht isiklikult vaid võib need delegeerida oma täidesaatvale meeskonnale. Loetletud tegevused on väga sarnased klassikalisele organisatsiooni juhtimisele kuid arvestavad antud kontekstis ülikooli eripära – näiteks akadeemiliste töötajate arendamise juures erinevaid vajadusi. Või strateegia elluviimise juures ülikooli struktuuriüksuste eripärasid, kus taktikalised eesmärgid võivad varieeruda vastavalt üksuse eesmärkidele.
7.3 Akadeemilise juhi areng
7.3.1 Akadeemilise juhtimise arendamiseks peab eksisteerima ja toimima juhtimise heade praktikate jagamise süsteem. Selle jaoks, et tagada juhtide soov ja võimalus end arendada, on vajalik hea tugivõrgustik, kus oma muresid ja saavutusi jagada.
7.3.2 Akadeemilise juhi jaoks peab eksisteerima ja toimima süsteemne, läbimõeldud koolitusprogramm. Selline programm peab olema naturaalne osa juhiks saamise protsessist ning toetama juhti arengu osas. Seal hulgas enesetäienduse semestri võimalus pärast ametiaja lõppu.
7.4 Akadeemiliste juhtide valimine
7.4.1 Akadeemiliseks juhiks peab soovija kandideerima ise ning otsuse peab langetama ühe taseme võrra kõrgem akadeemiline otsustuskogu ülikoolis. Akadeemiline üksuse juht tuleb valida järgnevalt: kandidaat kandideerib kohale ise, otsuse langetab astme võrra kõrgem kogu (näiteks instituudi juhi puhul valdkonna nõukogu) ning allpool asuv üksus (näiteks instituut) võib otsuse vetostada. Selline süsteem on hetkel kehtiv näiteks kolledži direktorite valimisel ja võiks kehtida ka teiste üksuste juhtide valimisel.
7.4.2 Akadeemiliseks juhiks kandideerimisel peab kandidaat omama akadeemilist haridust. Instituudi juhiks või valdkonna dekaaniks kandideerimisel vähemalt doktorikraad, rektoriks kandideerimisel professori positsioon.
7.4.3 Akadeemiliseks juhiks kandideerimisel peab kandidaat omama sobival määral varasemat juhtimiskogemust. Vastavalt struktuuriüksuse tasemele peaks kandidaat omama juhtimiskogemust. Näiteks instituudi juhiks kandideerimisel õppetooli või meeskonna juhtimise kogemust, dekaaniks kandideerimisel instituudi juhtimise kogemust, rektoriks kandideerimisel valdkonna juhtimise kogemust või võrreldav kompetents väljastpoolt ülikooli.
7.4.4 Ülikooli otsustuskogud peavad olema demokraatlikult alt üles valitud. See seisukoht toetab eelkõige demokraatliku süsteemi püsimist ülikoolis.
8.1 Ootused rektorikandidaadile
8.1.1 Rektoril peab olema juhtimiskogemus, mis vastab teistel sarnastel (avaliku või erasektori) juhtpositsioonidel nõutavale kogemusele. Nii avaliku kui erasektori tippjuhtidele kehtivad mitmed kompetentsinõuded ning varasema juhtimiskogemuse nõue – need peavad kehtima ka Tartu Ülikooli tippjuhile. Näiteks võib tuua Riigikantselei tippjuhtide kompetentsimudeli riigikantselei.ee/et/tippjuhtide-kompetentsimudel.
8.1.2 Rektor peab ülikooli juhtimisel lähtuma ühiskonnas toimuvatest protsessidest ja looma strateegiaid, milles ülikool suunab ühiskonna pikaajalist arengut. Rektori prioriteet ülikooli juhtimisel peab olema ühiskonna areng ning tulevikule suunatud arendusvõimaluste leidmine. Tartu Ülikoolis tehtav teadustöö ja pakutav õpe peaks lähtuma Tartu Ülikooli terviklikust visioonist Eesti ühiskonna arengu kohta kõigis selle olulisemates aspektides. Suunamaks ühiskonna arengut, peab rektor muutma ülikooli ühiskonnas nähtavamaks. See tähendab ka suuremat koostööd struktuuriüksuste ja teiste ühiskonnale suunatud organisatsioonide vahel (k. a teised ülikoolid Eestis ja välismaal, Archimedes, haridus- ja teadusministeerium jne).
8.1.3 Rektor peab tagama kõigi valdkondade strateegilise juhtimise ja suunama eelarvet nii, et valdkondade areng oleks toetatud võrdselt, kahjustamata õppe- või teadustöö kvaliteeti. Selle tagamiseks tuleb rektoril komplekteerida oma tegevmeeskond erinevaid valdkondi ja kompetentse esindavatest inimestest. Rektor seisab kõigil tasanditel ka nende valdkondade eest, mis ei ole antud rahastusperioodil riigi prioriteedid, kuid on vajalikud ühiskonna mitmekesise ja jätkusuutliku arengu tagamiseks.
8.1.4 Rektor omab visiooni ühiskonna ja ühtlasi enda arengust, püstitab vastavad arengueesmärgid ja koostab plaani nende eesmärkide saavutamiseks. Ülikooli tippjuhiks olemine tähendab pidevat vastutust, enda võimete proovile panekut ja sihipärast organisatsiooni ning enese arendamist. Ülikooli rektor on ühtlasi eeskujuks madalama astme juhtidele.
8.2 Ootused ülikooli juhtimisele
8.2.1 Rektor peab keskenduma ülikooli juhtimiskultuuri arendamisele. Organisatsioon saab areneda ja saavutada seatud eesmärgid vaid juhul, kui juhtimistöö on väärtustatud ja sihipärane. Tippjuhina tagab rektor ülikoolis toimiva juhtimiskultuuri alamastmejuhtideni välja (ülalt alla). Samas tagab rektor arvamuste kaasamise ka madalama astme juhtidelt (alt üles).
8.2.2 Rektor peab ülikooli eelarvet juhtima lähtuvalt seatud strateegilistest suundadest. Ülikooli eelarve tuleb jaotada läbipaistvalt vastavalt ülikooli valitud pikaajalisele strateegiale, fookustele ja eesmärkidele. Varasem või traditsiooniline eelarvejaotus ei tohi dikteerida ülikooli strateegiat.
8.3 Ootused õppetegevuse suunamisele
8.3.1 Rektor peab tagama, et Tartu Ülikoolis saab teha õppetööle fookustatud karjääri. Õppejõu atesteerimisel tuleb arvestada sellega, kuidas õppe- ja teadustöö hindamisperioodi jooksul reaalselt jaotub. Õppejõule peab jääma võimalus valida, kas ta soovib keskenduda õpetamisele või teadustööle. Selleks tuleb täiendada õppejõudude ametinõudeid.
8.3.2 Rektor peab tunnustama ja väärtustama õppetöö mitmekülgsust ning tänapäevaste õppemeetodite sisulist integreerimist õppetöösse. Loeng kui õppevorm on muutumas aina ebaefektiivsemaks ning sellele on üha rohkem digitaalseid alternatiive. Seega peavad õpetamiskultuuris olema prioriteediks arutelud ja praktilised tegevused ning seda tuleb arvestada ka õppejõudude õppekoormuse mõõtmisel.
8.3.3 Rektor peab väärtustama õppejõudude enesearendust õppetöö vallas. Nii õpetamise hea tava, hea õpetamise kogukonnad kui erinevad koolitusprogrammid peavad jätkuma ja omandama veelgi suurema tähtsuse ülikooli õpetamiskultuuris. Sellega seonduvalt tuleb õppetöö läbiviimist tunnustada rohkem ka rahaliselt.
8.3.4 Rektor peab seisma erialadevahelise koostöö eest ja kahandama dubleerimist. Eri valdkonnad, mis juba omavad kompetentsi teatud teemades, ei peaks dubleerima üksteise tegevusi. Koostöö peab olema sisuliselt läbi mõeldud ja jätkusuutlik.
8.4 Ootused teadustegevuse suunamisele
8.4.1 Rektor peab tagama, et doktorantide toetus on vähemalt 100% Eesti eelmise aasta kalendriaasta keskmisest palgast. Doktorantide toetus on oluline nii doktorantide pühendumise kui ka teadusesse panustavate inimeste pealekasvu tagamise mõttes.
8.4.2 Teaduse rahastamise põhimõtted peaksid arvestama erinevate teaduse tegemise viisidega ja selleks vajaliku infrastruktuuriga. Erinevates valdkondades on tarvis kasutada erinevaid meetodeid ja vahendeid, mida tuleb rahastamisel arvestada. Ülikool peab võimaldama ka nende teadussuundade arengut, mis pole hetkel riigi prioriteedid.
8.5 Ootused ettevõtluse ja arendustegevuse suunamisele
8.5.1 Rektor peab seisma selle eest, et ülikoolis oleks olemas läbimõeldud ja mitmetasandiline koostöösüsteem ettevõtetega. Süsteem peaks hõlmama nii head sisenemispunkti ettevõtetele, info liikumist ülikoolis toimuvate uuringute ja projektide kohta kui ka mitmetasandilist koostöövõimalust (alates koostööst üliõpilastega kuni suurte ühisarendusprojektideni).
8.5.2 Rektor peab seisma selle eest, et ülikoolis oleks piisav motivatsioonisüsteem, mis tagaks akadeemiliste töötajate soovi teha ettevõtetega koostööd. Koostöö toimumiseks peab sellest osapooltele ka kasu olema. Lahenduseks võiks olla akadeemiliste töötajate väärtustamine koostöö eest, koostööprojektide õiglane rahastamine ja intellektuaalomandi soodne jaotumine.
8.6 Ootused üliõpilaselu arendamisele
8.6.1 Rektor peab toetama üliõpilaskonna ning üliõpilaselu ja -keskkonna süsteemset arengut. Üliõpilaste ülikoolikogemus ei sõltu ainult õppetööst ja ülikoolist – aina olulisemaks muutuvad mitteformaalse hariduse kaudu omandatud kogemused. Seetõttu peab rektor seisma selle eest, et üliõpilaselu süsteemselt paremaks muutvad arendused saaksid teoks ja head algatused jätkuksid.
9.1 Tagasiside on suunatud õppija arengule ning peab olema anonüümne, kohustuslik ja kogutud optimaalsel ajal.
Tagasiside andmise süsteem on ennekõike suunatud tudengite ja õppejõudude enesearengule ning alles seejärel kvaliteedi kontrollile. Selle eesmärk on õpiväljundite omandamise kontrollimine ja see peab olema tudengitele kohustuslik. Neil peab olema võimalus tagasisidet anda vahetult pärast aine lõppu, et tagasiside andmise ja aine läbimise vahele ei jääks pikka pausi.
9.2 Tagasiside peab sisaldama tudengite refleksiooni ja mõõtma aine õpiväljundite omandamist.
Igas aines tuleb hinnata tudengi refleksiooni läbi avatud küsimuste ja õppejõu poolt lisatud ühe küsimusega. Enesehinnang mõõdab ja toetab tudengi arengut ning annab õppejõule tagasisidet aine esitamise kohta. Tudeng peab aine lõppedes järjestusskaalal oleva kontrollnimekirja abil saama hinnata seda, kas ta saavutas õpiväljundid.
9.3 Ainekursuste tagasiside tulemusi tuleb analüüsida iga semestri lõpus.
Semestri jooksul loetud ainete analüüs annab tervikpildi õppetöö sisu ja korralduse kohta ning vajaliku juhtimisinfo programmijuhtidele ja ülikoolile. Õppetöö ja selle korralduse kontrollimine toimub kord semestris pärast eksameid kõigi õppeainete kohta korraga, hinnates nii aine kui õppekava kvaliteeti.
9.4 Tagasiside kontrollib õppekava õpiväljundite omandamist.
Iga semestri lõpus esitatakse õppekava õpiväljundite kontrollnimekiri, mis mõõdab üliõpilase arengut õppekava õpiväljundite saavutamisel järjestusskaalal.
10.1 ÕIS peab olema kasutajale mugav, praktiline, turvaline ning kaasaegne töökeskkond, mis ühildub teiste veebipõhiste keskkondade ja süsteemidega.
ÕIS peab võimaldama ühildumist nende veebipõhiste keskkondade ja süsteemidega, mida tudengid ja ülikool kasutavad. ÕISi arendades tuleks silmas pidada teiste kõrgkoolide õppeinfosüsteemidega ühilduvust, et neis läbitud kursuste enda õppekavasse üle kandmine toimuks lihtsalt.
10.2 ÕISi kui kohustuslikku ja ametlikku õppetöö korraldamise platvormi peavad õppejõud ja programmijuhid täitma täpse, uue, asjakohase ja arusaadava infoga.
Üliõpilased ei tohi sattuda olukorda, kus õppetöö puuduliku, aegunud või arusaamatu info tõttu kannatab.
10.3 ÕIS peab toetama tagasisidesüsteemi ning õpianalüütika abil võimaldama info korjamist ja kasutamist parimal viisil, rikkumata sealjuures kasutajate turvalisust või privaatsust.
ÕISi arendades tuleb tähelepanu pöörata sellele, et üliõpilaste isiklikud andmed ja matriklinumbrid koos nimedega ei ole avalikult kättesaadavad.
Välisüliõpilased kuuluvad Tartu Ülikooli üliõpilaskonda ja Tartu Ülikooli üliõpilasesindus seisab nende huvide, vajaduste ja õiguste eest, sõltumata välisüliõpilase rahvusest ja päritolust. Välisüliõpilastele rakenduvad ka kõik teised Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse vastu võetud seisukohad.
Välisüliõpilastele on tagatud kõik üliõpilasstaatusega kaasnevad ning riigi ja ülikooli õigusaktidest tulenevad sotsiaalsed tagatised.
Eesmärgi teostamiseks toetab Tartu Ülikooli üliõpilasesindus välisüliõpilasi õppetoetuste ja stipendiumite taotlemisel, mh pidades silmas seda, et välisüliõpilase õigusi reguleerivad Eesti Vabariigi õigusaktid (Välismaalaste seadus), mis piiravad toetuste maksmist enne, kui ümberasujale on väljastatud ajutine elamisluba (TRP). Esindus soovitab selleks, et doktorant toetusest esimestel kuudel ilma ei jääks, doktoriõppekavade vastuvõtuperioodi varasemaks liigutada. Tartu Ülikooli üliõpilasesindus peab õppelaenu korra tagasisidestamisel silmas seda, et laenu võtmise tingimused arvestaksid ka välisüliõpilaste sotsiaalmajanduslikke võimalusi.
Välisüliõpilased osalevad üliõpilaskonna huvide, õiguste ja vajaduste kaitsmise eesmärgil esindustöös.
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus toetab aktiivsete välisüliõpilaste võrgustumist ja kaasab neid välisüliõpilasi puudutavatesse protsessidesse ja otsuste tagasisidestamisel. Esindus soosib struktuuriüksustes, mis haldavad vähemalt üht ingliskeelset õppekava, nõukogu töö saadaolevate ressursside ulatuses kakskeelseks muutmist (kakskeelne dokumentatsioon, sünkroontõlge, keeletuvastusel põhinev masintõlge) ning jagab ülikooli sees häid näiteid instituutidest, kus välistöötajaid ja tudengeid kaasav kord hästi töötab.
Ülikooli välis- ja siseveebi sisu on inglise keeles kättesaadav.
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus suunab ülikooli struktuuriüksusi ja tugistruktuure tagama, et esmajoones oleks kättesaadav ingliskeelne info otsese õppekorralduse, praktikavõimaluste ja stipendiumite kohta. Tartu Ülikooli üliõpilasesindus aitab tagada, et nii esinduse- kui ka ülikoolipoolset välisüliõpilastele suunatud teavet uuendatakse regulaarselt. Teabe kakskeelset kättesaadavust hinnatakse vähemalt kord iga õppeaasta alguses.
Ülikool võimaldab välisüliõpilastel läbida erialase praktika ning pakub eesti töö- ja praktikaturule suundumiseks vajalikke keelekursuseid.
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus soosib välisüliõpilastele sobivate töö- ja praktikapakkumiste ühise andmebaasi loomist ja toetab teabe levitamist üliõpilaste siseveebi kaudu. Tartu Ülikooli üliõpilasesindus teeb koostööd õppeosakonna, rahvusvahelise õpirände osakonna, maailma keelte ja kultuuride kolledži ja teiste struktuuriüksustega, et pakkuda õppeks, praktikaks ja tööks vajalikke eesti keele kursuseid.
Tartu Ülikooli ingliskeelsed õppeained ja õppekavad on kvaliteetsed ja õppijakesksed.
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus toetab välisüliõpilastele suunatud õppeainete kvaliteedihindamist. Kvaliteedi tagamise eesmärgil hoiab esindus regulaarset ühendust võõrkeelsete õppekavade juhtidega ning vahendab välisüliõpilaste tagasisidet.
Välisüliõpilaste ebavõrdset kohtlemist ja vääritut käitumist puudutavaid kaebusi menetletakse objektiivselt ja protseduurireeglitest lähtuvalt.
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus kommunikeerib ülikoolis kehtivaid õigusakte ja häid tavasid veendumaks, et üliõpilaskond on nende sisust teadlik. Esindus annab tagasisidet protseduurireeglitele ja töötab selle nimel, et juhendid oleksid kaasajastatud ning üliõpilasi õigusi, vajadusi ja huve silmas pidavad. Kui kaebust menetletakse akadeemilise sekretäri komisjonis, veendub osalev üliõpilasesindaja, et lõpliku otsuse tegemisel oleks arvesse võetud üliõpilaste arvamust ning et lõppotsus oleks aus.