Tartu Ülikoolis pakutav kõrgharidus on nii sisult kui ka vormilt tänapäevane ja teaduspõhine. Kõrghariduse sisu teaduspõhisuse tagab ülikooli kõrgetasemeline teadustöö. Kõrghariduse vormilise tänapäevasuse ja teaduspõhisuse tagavad õppimiskeskne õpikäsitlus ja teaduslikult tõendatud efektiivsete õppemetoodikate kasutamine. Õpiväljundite saavutamine on lisavajadustega õppijatele tagatud kohandatud õppe- ja hindamismeetoditega.
6.1. Õppekvaliteet — õppija arengu suunamine õppija ja ühiskonna jaoks olulises suunas; õppetegevuse vastavus seadustest ja ülikooli regulatsioonidest tulenevatele nõuetele; õppetöö eesmärgipärasus (fit for purpose).
6.1.1. Ülikool sõnastab ja juurutab kvaliteedijuhtimise põhimõtted ning selge kvaliteedikindlustuse süsteemi, mis hõlmab endas koostööd kõigi õppetöö osapooltega kõikide õppeprotsessi osade osas. Kvaliteedijuhtimise süsteemis on omavahel seotud eesmärgistamine, tegevuste, tagasiside kogumise, osapoolte kaasamise ja arendustegevuste etapid. Kvaliteedijuhtimise põhimõtteid rakendatakse ülikooli valdkonna, instituudi ja õppekava tasemel.
6.1.2. TÜ pakutav õpe on väljundipõhine, faktiteadmistele eelistatakse rakendamise, analüüsi, sünteesi ja hindamise oskusi. Pööratakse tähelepanu ülekantavate oskuste õpetamisele.
6.1.3. Õppeaines järgitakse konstruktiivse sidususe printsiipi – eesmärk, väljundid, sisu, meetodid, hindamismeetod ja -kriteeriumid on omavahel kooskõlas.
6.1.4. Õpe on õppimiskeskne – õppeprotsessi keskmes on õppija ja õppimine, st oluline on, mida ja kuidas õppeprotsessis õppija omandab.
6.1.5. Kirjalikke töid peaks hindama anonümiseeritult/isikustamata, välistamaks üliõpilaste ebavõrdset kohtlemist hindamisel ja edendamaks ühtsetest hindamiskriteeriumitest lähtumist.
6.1.6. Õppekvaliteedi pidevaks arenguks on ülikoolis õppekonsultandid ja haridustehnoloogid, kes pakuvad õppejõududele ja õppekava juhtidele tuge õppe ja õpetamisoskuste arendamisel. Optimaalseks toetuseks on vajalik vähemalt 1 õppekonsultant ja 1 haridustehnoloog 400 akadeemilise töötaja kohta. Õppekonsultantide ja haridustehnoloogide ametikohtade rahastus on õppevaldkonna prioriteet ja jätkusuutlik. Õppe arendusteks pakub ülikool paindlikke võimalusi, sh sihtotstarbelisi toetusi.
6.1.7. Interdistsiplinaarsuse suurendamiseks võimaldavad bakalaureuseõppe õppekavad kõrvaleriala valikut (sh teistest valdkondadest) ja pakutakse interdistsiplinaarseid magistritaseme õppekavu.
6.1.8. Kõrgeima võimaliku kvaliteediga õpet pakutakse võrdväärselt, sõltumata õppevormist, st distantsõpe, e-õpe jne.
7.1. Õppekorraldus – õppevaldkonna tegevust raamistavad ja suunavad reeglid, mis ühtlustavad õppetegevuse vormilist toimimist.
7.1.1. ülikoolil on olemas õppekorralduseeskiri, mis on kättesaadav, kasutajatele arusaadav ja tänapäevast õpet toetav ja arendav.
7.1.2. õppekorralduseeskirja muudatused tulenevad kõrgemate õigusaktidega kooskõlla viimisest või ülikooliväliste ja -siseste tegurite mõjust eesmärgiga toetada ja arendada õppetegevust. Muudatused kooskõlastatakse üliõpilasesindusega.
7.1.3. õppekorralduseeskiri toetab väljundipõhist õpet ning kaasaegsete õpetamis- ja hindamismeetodite kasutamist.
8.1. Õpikeskkond — üliõpilasi ümbritsev vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslus, milles üliõpilased arenevad ja õpivad.
8.1.1. Füüsiline õpikeskkond
8.1.1.1. Igas õppehoones on tudengitele suunatud õpi- ja puhkeruumid või -alad ning rühmatööd soodustavad ühisõppevõimalusi, mis on universaalse disainiga ja ligipääsetavad tudengite vajadustele vastavatel aegadel.
8.1.1.2. valgus, värske õhk, müra, niiskus, temperatuur ja teised füüsilise keskkonna näitajad vastavad Eestis kehtestatud töö- ja õpperuumide standarditele.
8.1.1.3. Ülikoolilinnakus peavad kõik hooned olema ligipääsetavad erinevatele lisavajadustega tudengitele.
8.1.1.4. joogivesi (eelistatult kraanivesi) on kättesaadav ning automaadid ja kraanid on kohandatud säästlikuks ja joogipudeli täitmist võimaldavaks.
8.1.1.5. Ülikool pakub oma tudengiorganisatsioonidele tegutsemiseks ruume ja võimalusi, sh õpperuume õppetöövälisel ajal. Ruumide renditingimused on tudengisõbralikud ja ruumide broneerimissüsteem ühendatud ülikooli teiste infosüsteemidega.
8.1.1.6. Ülikool pakub piisavalt ja mitmekesiseid sportliku eluviisi ja tervise edendamise võimalusi. Ülikool soodustab ja toetab liikuvat eluviisi, sh distantsõppes.
8.1.1.7. Koostöös ülikoolidega peab linnavalitsus tagama kergliiklusteid ja parendama ühistranspordi marsruute ja graafikuid õppehoonestuse vahel.
8.2.1. Üliõpilaste vaimne tervis
8.2.1.1. Ülikoolis toimub pidev teavitustöö vaimse tervise probleemide olemusest, ennetusmeetmetest ja pakutavatest vaimse tervise probleemide lahendamise võimalustest.
8.2.1.2. TÜ nõustamiskeskuse pakutavad teenused on kättesaadavad kõikidele üliõpilastele ja ülikooli töötajatele, sh regionaalsetes kolledžites. TÜ Nõustamiskeskuse broneeringusüsteem on virtuaalne, kättesaadav ja kasutajasõbralik.
8.2.1.3. TÜ tuutorite koolitusprogrammi kohutuslikuks osaks on tuutorite teadlikkuse tõstmine vaimse tervise alastest küsimustest ja ülikooli pakutavatest ennetus – ja lahendusmeetmetest.
9.1. Õppejõud — õppetööd läbiviivad isikud.
9.1.1. õppetegevuste läbiviimist (sh lõputööde juhendamist) eeldavatele ametikohtadele asumiseks on vajalik eelnev õpetamisalane kogemus, teoreetiliste koolituste läbimine ja/või kokkulepitud plaan vastavasisuliste koolituste läbimiseks kuni 3 aasta jooksul pärast ametikohale asumist.
9.1.2. Õppejõudude õpetamisalast professionaalset arengut toetavad keskselt koordineeritud kollegiaalse tagasiside kogukonnad. Alustavaid õppejõude ja oma õpetamist arendada soovivaid õppejõude toetavad mentorid.
9.1.3. õppejõudude õppe-, teadus- ja juhtimisülesannete koormuse jaotus ja tasustamine võimaldab tööülesannetele keskenduda ja on motiveeriv. Ülikoolis on võimalik õppetööle fokusseeritud karjäärirada.
9.1.4. Õppejõudude professionaalne areng on süsteemne ja pidev protsess ning prioriteetne personalipoliitika valdkond.
9.1.5. Väärtustatud on akadeemiline õpetamine, sh oma õpetamise uurimine. Oma õpetamise uurimist kajastavad publikatsioonid on võrdväärselt väärtustatud erialaste publikatsioonidega.
9.1.6. Õppejõudude atesteerimisel ning uute ametikohtade täitmisel lähtutakse õppejõu eneseanalüüsist, refleksioonist ja portfooliost, milles sisaldub ka eelnevalt kogutud üliõpilaste tagasiside analüüs ja õpetamisega seotud tegevuskava.
9.1.7. õppejõudude atesteerimise protsessi on vähemalt sõnaõigusega kaasatud üliõpilased, õppekonsultant ja programmijuht.
9.1.8. õppekavade terviklikkuse tagamiseks teevad õppejõud, programmijuht ja programminõukogu koostööd. Õppejõud vastutab selle eest, et tema õppeaine(d) õppekava üldeesmärkide ja arendustegevustega kokku sobiks.
9.1.9. õppejõudude järelkasvu toetamiseks on igal õppeastmel võimalik üliõpilastel osaleda õppeassistentidena õppe läbiviimisel. Üliõpilastest õppeassistente toetatakse mitmekülgselt õpetamisalaste seminaridega ning nende tegevust tunnustatakse ja tasustatakse.
10.1. Õppekava on ühise eesmärgi ja õpiväljunditega õppeainete kogumik, millel on kindlad kokkulepitud aluspõhimõtted, struktuur, maht ja korraldus. Õppekava juhib programmijuht.
10.1.1. Õppekavade sisu ja ülesehituse vastavus õppekava eesmärgile hinnatakse regulaarselt kaasates üliõpilasesindajaid ja teisi huvipooli. Läbiviidud hindamiste tulemusel valmivad arendustegevuste tegevuskavad, kus on välja toodud eesmärgid, tähtajad ja vastutajad.
10.1.2. Õppekava väljundite omandamine on tagatud õppekava kohustuslike ainete läbimisega, eelistatult tagavad iga väljundi saavutamise mitu õppeainet.
10.1.3. Õppekavas tagatakse õppeainetevahelised sujuvad üleminekud tarbetu dubleerimiseta.
10.1.4. ülekantavate oskuste õpetamine toimub aditiivsel ehk erialaainetesse integreeritud meetodil.
10.1.5. õppekavas on olemas mobiilsusaken välisõpingute ja/või -praktika läbimiseks. Mobiilsusakna kasutamisel on tagatud õpingute lõpetamine nominaalajaga.
11.1. programmijuht vastutab õppekava terviklikkuse ja arendustegevuste eest.
11.1.1. Programmijuhi positsioon on ülikoolis väärtustatud tugistruktuuri ametikoht. Programmijuhile on võimaldatud töö korraldamiseks vajalik töökoormus.
11.1.2. Programmijuhile on tagatud ressursid õppekava arendustegevuste elluviimiseks.
11.1.3. Programmijuht juhib programminõukogu tööd ja vastutab selle eest, et programminõukogu viiks läbi regulaarseid õppekava hindamisi ning panustaks sisuliselt arendustegevuste elluviimisesse.