Tartu Ülikooli üliõpilasesindus tähistab 17. mail 2020 oma 100. aastapäeva. Läbi aastasaja on üliõpilasesindus seisnud ja võidelnud tudengite õiguste ja võimaluste eest. Täna on paras aeg möödunut helgelt meenutada.
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus asutati 1920. aasta 17. mail, kandes tollal nimel Üliõpilaskonna Edustus. Kuigi üliõpilasesinduse algeid võis leida juba aastast 1914, siis alles kuus aastat hiljem Vabadussõja lõppemise järgselt 17. mai sai üliõpilaste esindamine Tartu Ülikoolis formaalse kuju. Toonane Üliõpilaskonna Edustus lõpetas tegevuse totalitaarsete okupatsioonivõimude järjestikuste vägivallarežiimide tagajärjel II maailmasõja raames ning taastati 50 aastat hiljem 90ndate alguses oma algse nime – Edustuse all. Pärast erinevaid reforme nii riiklikus kui ka ülikooli seadusandluses, on Tartu Ülikooli üliõpilasesindus saanud oma praeguse nime, vormi ja funktsiooni.
Tartu üliõpilaskonna üldkorralduse juured põlvnevad sellest ajast, mil esimest korda tärkas eesti soost üliõpilaste ühistunne nii akadeemilises kui ka rahvuslikus sihis. See mõte pesitses juba esimeses eesti üliõpilaste koondises – 1870. aastal asutatud Eesti Üliõpilaste Seltsis, kuhu sooviti koondada kõiki eesti soost üliõpilasi Tartu Ülikoolis
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus asutati 1920. aasta 17. mail, kandes tollal nimel Üliõpilaskonna Edustus. Kuigi üliõpilasesinduse algeid võis leida juba aastast 1914, siis alles kuus aastat hiljem Vabadussõja lõppemise järgselt 17. mai sai üliõpilaste esindamine Tartu Ülikoolis formaalse kuju. Toonane Üliõpilaskonna Edustus lõpetas tegevuse totalitaarsete okupatsioonivõimude järjestikuste vägivallarežiimide tagajärjel II maailmasõja raames ning taastati 50 aastat hiljem 90ndate alguses oma algse nime – Edustuse all. Pärast erinevaid reforme nii riiklikus kui ka ülikooli seadusandluses, on Tartu Ülikooli üliõpilasesindus saanud oma praeguse nime, vormi ja funktsiooni.
Tartu üliõpilaskonna üldkorralduse juured põlvnevad sellest ajast, mil esimest korda tärkas eesti soost üliõpilaste ühistunne nii akadeemilises kui ka rahvuslikus sihis. See mõte pesitses juba esimeses eesti üliõpilaste koondises – 1870. aastal asutatud Eesti Üliõpilaste Seltsis, kuhu sooviti koondada kõiki eesti soost üliõpilasi Tartu Ülikoolis
Meditsiinitudeng Josep H. Teinman (Eesti Üliõpilaste Seltsist) oli üks esimesi, kes sõnastas üliõpilaskonna mõtte ja oskas teisigi sellest vaimustada. Niisiis pandigi 17. mail 1920. aastal ühiselt alus Tartu üliõpilaskonnale. See otsustati Tartu Ülikooli aulas kõigi üliõpilaste koosolekul, kus üliõpilaskonna asutamine ühemeelselt jaatavalt otsustati. Üldkoosolek valis Üliõpilaskonna Ajutise Keskesituse, kelle ülesandeks sai kõigi Tartu üliõpilaste esindamine ning oli õigustatud nende nimel kõnelema ning tegutsema.
Sealtmaalt jäeti kõrvale ka rahvuslikud erinevused ja püüti luua ühine keskorgan kõigile Tartu Ülikooli üliõpilastele (mitte enam ainult eesti soost tudengitele). Üliõpilaskonna Ajutise Keskesituse juhatuse esimeheks sai Josep H. Teinman (EÜS), abi-esimeheks D. Treude (korp! Fr. Estica), kirjatoimetajaks V Luik (organiseerumata).
Kohe tööle asudes leidis Üliõpilaskonna Ajutise Keskesitus Ülikooli Valitsuse poolt kiiresti tunnustust ning suurt vastutulekut. Ülikool andis üliõpilaskonnale avarad ruumid aadressil Liivi 4 (praegune majandusteaduskond), kus said ulualust üliõpilaskonna keskasutised, toimkonnad ja üliõpilasköök.
24. novembril 1920 võeti vastu Ajutise Keskesituse poolt välja töötatud valimismoodus. Määrati kindlaks, et 30-liikmeline Tartu Üliõpilaskonna Edustus valitakse kõigi üliõpilaste poolt üldise, otsese, salajase, ühetaolise ja proportsionaalse valimisviisi alusel.
10. Ja 11. detsembril 1920 toimusid uue valimisseaduse põhjal esimesed Tartu Üliõpilaskonna Edustuse valimised. Valimistel osales 7 nimekirja, valimisõiguslikke tudengeid oli 1507. Valimas käis neist 857, mis toona moodustas 57% tudengkonnast.
Sestsaadik oli Edustuse kõige tähtsamateks ülesanneteks mitmete majanduslike küsimuste lahendamine ning välismaa üliõpilaskondadega koostöö algatamine. Tudengi jaoks olulisemaks küsimuseks sai õppelaenu võimaldamine, samuti arutati palju üliõpilaskonna haigekassa loomist.
Nõukogude ajal ei olnud Üliõpilaskonna Edustusel sisulist võimalust üliõpilaselus kaasa rääkimiseks, kuna seda pärssis Edustuse kodanlusena kujutav totalitaarne süsteem ning tsensuur. 90. aastate alguses taastati üliõpilasesindus oma esialgse nime – Edustuse all. Tartu Ülikooli üliõpilasesindus sai oma praeguse nime läbi mitmete reformide ja struktuurimuutuste. Täna koondab Tartu Ülikooli üliõpilasesindus üle 140 tudengiesindaja.
Üliõpilaste organiseeritud esindamise tähistamiseks korraldab üliõpilasesindus 2020 kevadel vestlusõhtute sarja ning 16. mail tähistame üliõpilasesinduse asutamise sünnipäeva suure peoga.
TÜÜE100 projektijuht on Kalle Valge
Vestlusõhtu, mis lahkab tudengi kokkupuudet looduskeskkonnaga. Kuidas tudengina keskkonnaga hästi käituda? Milliseid praktikaid vältida ning mida teha teistmoodi? Vestlusõhtu toimub kell 19 – 21.00 lokaalis Forrest.
Järjepanu teine vestlusõhtu võtab fookusesse tudengi ja tema toitumise. Mis üldse on tudengi toit? Makaronid? Kartulid? Tatar? Kuidas süüa tervislikult ja mitmekülgselt? Mida peaks tudeng arvama veganlusest? Millised võimalusi toidu hankimiseks lisaks kodupoele üldsegi eksisteerib? Seda kõike saab koos arutleda lokaalis Forrest kell 19 – 21.00.
“Tudengitel on alati raha vähe.” Kas on? Kindlasti tead sinagi mõnda kursakaaslast, kellel vanemad kulutused õppimise ajaks katavad. Aga kuidas toimida, kui nii hästi ei vea? Arutleme, millised on tudengi võimalused raha leida ning jagame kogemusi, kuidas kõige paremini rahanatukest säilitada. Vestlusõhtu toimub, nagu ikka, lokaalis Forrest 19 – 21.00.
Vestlusõhtute sarja viimane kokkusaamine keskendub tudengi (palga)tööle. Kuidas leida kooli kõrvale ideaalne töö? Kas on ka mingeid nippe, kuidas erialale jalg kergemini ukse vahele saada? Mida tööotsimisel ja -tegemisel jälgida ning milline võiks olla hea tasakaal õpingute ning töötamise vahel? Vestlusõhtu toimub lokaalis Forrest kell 19 – 21.00.
100 aastat ajalugu on selja taga ning juba ainuüksi see on tähistamist väärt. Läbi aastate on TÜÜEst läbi käinud suurel hulgal poliitikuid, arvamusliidreid ning avaliku elu tegelasi. Ka tänaste esindajate seas on kahtlemata tuleviku Eesti juhtivaid persoone. Läbi saja aasta on tehtud suuri tegusid – tähistame neid üheskoos!