TÜÜE100
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus tähistas 17. mail 2020 oma 100. aastapäeva. Läbi aastasaja on üliõpilaste esindamine avaldunud erinevalt, kuid eesmärk on säilinud läbi aegade — seista ja võidelda tudengite õiguste ja võimaluste eest.
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus tähistas 17. mail 2020 oma 100. aastapäeva. Läbi aastasaja on üliõpilaste esindamine avaldunud erinevalt, kuid eesmärk on säilinud läbi aegade — seista ja võidelda tudengite õiguste ja võimaluste eest.
Nagu ütles raamatu üks autoritest, Toivo Kikkas, on ülikooli ajaloost kirjutatud küllalt, kuid üliõpilaste esindamisest vähe. Meil on hea meel, et see tühimik sai täidetud ning TÜÜE riiulil ilutseb kaunis juubeliraamat „Sada aastat üliõpilasesindust Tartu Ülikoolis“.
Raamatuesitluse, 30. novembril, juhatasid sisse eeskujulikud esindajad Linda Tinder ja Kauro Tafitšuk. Kõnedevooru alustanud ülikooli rektor Toomas Asser tunnustas üliõpilasesindust teemade tõstatamise eest, mis on olulised tudengkonnale laiemalt Eestis ja Euroopas. „Ma tunnustan praeguseid juhte ka selle eest, et see [teematõstatused] on hoitud sellises mõistvas dialoogis ja sellel ei ole sellist väga kallutatud, poliitilist komponenti. Praegustele esindajatele ma soovin arukat pilku ja jätkuvat, samasugust mõistmist ja taktikat, mis teil on seni olnud, et üliõpilaste mured jõuaksid ka meie, juhtkonna tasandile,“ rääkis Asser ning soovis sujuva koostöö jätku.
Üliõpilaskonna esimees Karl Lembit Laane tänas oma kõne sissejuhatuseks rektorit südantsoojendavate sõnade eest. „See konstruktiivne koostöö, mis Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse ja juhatuse ja rektoraadi vahel on, on üks asi, mida me kõige enam hindame, et kuidas meil ei teki mingisuguseid veidraid blokke, ei ole ülalt alla kõnelemist, vaid kuidas me saame teineteisega rääkida nagu inimestega ja kuidas me jõuamegi tihtipeale, vaatamata mõnedele erimeelsustele aeg-ajalt, ikkagi üksteise mõistmiseni. Selle üle ma olen väga tänulik teile.
Esimees tõi oma kõnes välja palju erinevusi üliõpilaste esindamise aspektides nüüd ja sada aastat tagasi, kuid rõhutas eesmärki, mis on säilinud läbi aegade: „Me endiselt tahame, et kõrgharidus oleks tagatud kõigile akadeemiliselt võimekatele, mitte ainult varakale vähemusele. Me tahame, et üliõpilastel oleks võimalik pühenduda oma õpingutele, mitte muretseda oma toimetuleku pärast. Tahame, et üliõpilasel oleks võimalus liituda teiste üliõpilastega, näiteks üliõpilasorganisatsioonides, luua midagi uut ja et ta saaks siin ülikoolis parima võimaliku hariduse.“
Kahe eelnevalt tsiteeritud kõneleja vahel sai sõna raamatu üks autoritest, Toivo Kikkas, kes tutvustas koos Eesti ajaloo lektor Janet Laidlaga kaante vahele pandud saja-aastast väärikat teekonda kui ülevaatlikku teost, mis kindlasti ei pretendeeri teaduslikule käsitlusele.
Arhiivist ja ajalookirjandusest leitule lisaks mahtus autori sõnul raamatusse ka intervjuusid, kuid nentis, et ilma eriolukorrata oleks neid hulgaliselt rohkem olnud. „Keskne on siin, mulle väga meelepäraselt, inimene, mitte ainult institutsioon. Institutsioon — see ongi inimesed,“ märkis Kikkas ning tänas kõiki panuse eest. Intervjueeritavad andsid tema sõnul mitmekülgset nägemust enda üliõpilasesindaja minevikust, vaatasid tänapäeva ja natukene ka tulevikku.
Veel nimetas Kikkas praeguseid esindajaid tuleviku ajalooallikateks ning kutsus neid üles jagama materjale, mis võiks mõnes järgmises raamatus oma koha leida. Head esindajad, kui teil on kõnekaid pilte või huvitavaid dokumente jagada, siis võib pöörduda nii TÜÜE kui Toivo Kikkase poole.
Raamatu saab soetada üliõpilasesindusest.
1. detsembril esilinastus UTTV vahendusel Raul Markus Vaiksoo ja TÜÜE koostöös valminud tantsulavastus “Oh, otsigem…”.
“Otsida on elus tihti tähtsamgi kui leida. Me otsime seda, kes olla, kelleks saada, kuhu jõuda ja kust edasi minna, kellega olla koos, keda karta. „Oh, otsigem…“ teeb suure kummarduse meie emakeelsele ülikoolile ja 100aastasele üliõpilaskonnale, kes on otsinud koos meiega ja aidanud ka leida – seda, mis oma, seda mis edasiviiv.
Tantsud filmis ei paku meile ühte ilmset narratiivi, kuid annavad see-eest vaatajale võimaluse mõelda nii me ajaloo kui enese eluea selgelt eristuvate perioodide peale. Kord valdab meid tõeline töötegemise iha, järgmisel hetkel aga jõud raugeb. Võime otsida ja pettuda leitus. Vahel tunneme hirmu tuleviku ja kõige oleva ees, kardame ebaõnnestuda, – veel enam – kardame uuesti proovida. Aga otsima ja proovima me peame, et mitte käia teiste antud nööri mööda. Kukkudes tõuseme püsti ning ühisel nõul ja jõul leiame väljapääsu igast olukorrast. Oh, otsigem!”
Etendusest kirjutas lähemalt ajakiri Universitas Tartuensis
Lavastaja – Raul Markus Vaiksoo
Montaaž – Patrick Antonjuk
Operaator – Mattias Veermets
Operaatori assistent – Kaarel Kõvatu
Valgusmeister – Jaanus Pähn
Valgusmeistri assistent – Grete Vaalma
Salvestuse produtsent – Mattias Veermets
Tellija – Tartu Ülikooli üliõpilasesindus
Lavastsprodutsent – Trine Tamm
Projektijuht – Kristel Jakobson
Koreograafia — Saara Liis Jõerand, Meeri Jürgenson, Saara Kaljujärv, Rene Kriisa, Lisanna Lajal, Anna Zobel, Margaret Tilk, Raul Markus Vaiksoo, Oliver Valk, Priidik Meelo Västrik
Lavakõne — Saara Liis Jõerand
Etlejad — Saara Liis Jõerand, Saara Kaljujärv, Oliver Valk, Priidik Meelo Västrik
Tantsijad — Saara Liis Jõerand, Meeri Jürgenson, Saara Kaljujärv, Rene Kriisa, Lisanna Lajal, Anna Zobel, Margaret Tilk, Raul Markus Vaiksoo, Oliver Valk, Priidik Meelo Västrik ja Tantsuselts Pikne
Tantsuselts Pikne — Indrek Aamisepp, Maria-Helena Adams, Karl Einaru, Karl Martin Kadaja, Hedi-Riin Kivikas, Siim Kolberg, Kerstin Lind, Raido Rehepapp, Laura Sauga, Karl Suurkaev, Kendra Claudia Tamtik, Liisbet Teemaa, Kaarel Tigane, Tiina Tubli, Triin Tärnov, Kaarel Viljaste
Muusika:
Aivar Surva „Rongisõit“
Mihkel Zilmer „Töö“ Mihkel Zilmer „Tema kraav, tema maa sees“
Johanna Mängel „Täiuslik negatiiv“
Lofoten Cello Duo „Minoorne labajalg“
Eugen Kapp „Kalevipoeg III. Mõõkade tagumine“
Mandotrio „Valss homsele“
Tekstid:
Gustav Suits „Õnnesoov Eesti ülikoolile“
üliõpilaslaul „Me mõtted on priid“
Kalju Lepik „Me laulame“
Viivi Luik „On aastasaja lõpp. On öö“
Eriline tänu:
Helena Aadli, Fahrenheit 451° raamatutuba, Trükimuuseum, Evelin Kullman, Mirjam Link, Madis Mikkor, Elektriteater, Rasmus Rääk, perekond Kaljujärv, perekond Västrik, Alfred Kraft, Helen Värno, Tantsuselts Pikne MTÜ, Tähtvere Tantsukeskus, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi, Eesti Rahva Muuseum, Robert H. Nutt, Kaius Põder, Matthias Tiidelepp, Keiti Väliste.
Fotograaf — Helena Aadli
Veel purskab tuld ja suitseb sõja kuri kraater,
kui valguse uus kandja avand alma mater
siin oma uksed vanad veerul vaikse mäe,
mis esimest, ei viimast rõõmupidu näe.
Oh, otsigem ja teritagem siin metoodi.
Uut inimest, kuis vana sugemetest loodi.
Me mõtted on priid, kes suudaks neid köita?
Kes vägev on nii, et vangi neid heita?
Ka vanglas ja vaevas meil lahti on taevas.
Kõikvõimsad me nii – me mõtted on priid.
On elada rõõm kesk päikese kulda,
ja harida rõõm maad emakest mulda,
ja kannatust kanda ja ohvriks end anda.
Kõikvõimsad me nii – me mõtted on priid.
Kõik muu meil ükskõik, mis ise me’i taha.
Meist enestest kõik, kas hea see või paha.
Me süda ja silmad, need loovad maailma.
Kõikvõimsad me nii – me mõtted on priid.
Sa istud siin poolhää varjus
ja kuri on siinpool su teed.
Tean, üle su sulase varju
kord sinuni viivad kõik teed.
Sa oled riivistand ukse
ja kinni köitnud teed
ja lugend mu südame tuksed
ja sõiduks rakendad ree.
Me laulame julget laulu
keset tuuli ja sügisööd.
Me laulame kuni tuli
kord uuesti lõkkele lööb.
Igas langevas lehes ma langen.
Iga murdunud oks on mu hääl.
Su pääle ma kummuli langen,
valged hanged mu südame pääl.
Veed surevad, sadu on lakand.
Ihu hammast, vasarat tao.
Me laulame sellest, et meie
ei iial – ei iial – ei kao.
Üks käsi lehte keerab,
teine toetab oimu.
On aastasaja lõpp. On külm.
Muud midagi ei toimu.
Veel keegi vastata ei oska
selles ilmas,
miks surematu tuli süttib
surelikus silmas,
miks siiski särama lööb
hää ja kurja piiril
nii selge silmatera
nõnda mustil kiiril,
kas vere piiblimaik
on sellepärast tuultel,
et küsimärk kui haav on
kõigi elavate huultel,
kas ainult see veel peletabki
maa päält varje,
kui keegi külmalt kunstiteoseks
muudab kuuma karje.
Kui kõik on lõppemas,
kas siis jääb ainult loota,
et algab miski, mida
keegi meist ei oota?
Üks käsi lehte keerab,
teine toetab oimu.
On aastasaja lõpp. On öö.
Veel midagi ei toimu.
Tantsulavastus „Oh, otsigem…“ valmis Tartu ÜlikoolI üliõpilaskonna 100. ja Rahvusülikooli 101. aastapäevaks. Lavastus võeti üles Eesti Rahva Muuseumis 2020. aastal.
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus asutati 1920. aasta 17. mail, kandes tollal nimel Üliõpilaskonna Edustus. Kuigi üliõpilasesinduse algeid võis leida juba aastast 1914, siis alles kuus aastat hiljem Vabadussõja lõppemise järgselt 17. mai sai üliõpilaste esindamine Tartu Ülikoolis formaalse kuju. Toonane Üliõpilaskonna Edustus lõpetas tegevuse totalitaarsete okupatsioonivõimude järjestikuste vägivallarežiimide tagajärjel II maailmasõja raames ning taastati 50 aastat hiljem 90ndate alguses oma algse nime – Edustuse all. Pärast erinevaid reforme nii riiklikus kui ka ülikooli seadusandluses, on Tartu Ülikooli üliõpilasesindus saanud oma praeguse nime, vormi ja funktsiooni.
Tartu üliõpilaskonna üldkorralduse juured põlvnevad sellest ajast, mil esimest korda tärkas eesti soost üliõpilaste ühistunne nii akadeemilises kui ka rahvuslikus sihis. See mõte pesitses juba esimeses eesti üliõpilaste koondises – 1870. aastal asutatud Eesti Üliõpilaste Seltsis, kuhu sooviti koondada kõiki eesti soost üliõpilasi Tartu Ülikoolis
Tartu Ülikooli üliõpilasesindus asutati 1920. aasta 17. mail, kandes tollal nimel Üliõpilaskonna Edustus. Kuigi üliõpilasesinduse algeid võis leida juba aastast 1914, siis alles kuus aastat hiljem Vabadussõja lõppemise järgselt 17. mai sai üliõpilaste esindamine Tartu Ülikoolis formaalse kuju. Toonane Üliõpilaskonna Edustus lõpetas tegevuse totalitaarsete okupatsioonivõimude järjestikuste vägivallarežiimide tagajärjel II maailmasõja raames ning taastati 50 aastat hiljem 90ndate alguses oma algse nime – Edustuse all. Pärast erinevaid reforme nii riiklikus kui ka ülikooli seadusandluses, on Tartu Ülikooli üliõpilasesindus saanud oma praeguse nime, vormi ja funktsiooni.
Tartu üliõpilaskonna üldkorralduse juured põlvnevad sellest ajast, mil esimest korda tärkas eesti soost üliõpilaste ühistunne nii akadeemilises kui ka rahvuslikus sihis. See mõte pesitses juba esimeses eesti üliõpilaste koondises – 1870. aastal asutatud Eesti Üliõpilaste Seltsis, kuhu sooviti koondada kõiki eesti soost üliõpilasi Tartu Ülikoolis
Meditsiinitudeng Josep H. Teinman (Eesti Üliõpilaste Seltsist) oli üks esimesi, kes sõnastas üliõpilaskonna mõtte ja oskas teisigi sellest vaimustada. Niisiis pandigi 17. mail 1920. aastal ühiselt alus Tartu üliõpilaskonnale. See otsustati Tartu Ülikooli aulas kõigi üliõpilaste koosolekul, kus üliõpilaskonna asutamine ühemeelselt jaatavalt otsustati. Üldkoosolek valis Üliõpilaskonna Ajutise Keskesituse, kelle ülesandeks sai kõigi Tartu üliõpilaste esindamine ning oli õigustatud nende nimel kõnelema ning tegutsema.
Sealtmaalt jäeti kõrvale ka rahvuslikud erinevused ja püüti luua ühine keskorgan kõigile Tartu Ülikooli üliõpilastele (mitte enam ainult eesti soost tudengitele). Üliõpilaskonna Ajutise Keskesituse juhatuse esimeheks sai Josep H. Teinman (EÜS), abi-esimeheks D. Treude (korp! Fr. Estica), kirjatoimetajaks V Luik (organiseerumata).
Kohe tööle asudes leidis Üliõpilaskonna Ajutise Keskesitus Ülikooli Valitsuse poolt kiiresti tunnustust ning suurt vastutulekut. Ülikool andis üliõpilaskonnale avarad ruumid aadressil Liivi 4 (praegune majandusteaduskond), kus said ulualust üliõpilaskonna keskasutised, toimkonnad ja üliõpilasköök.
24. novembril 1920 võeti vastu Ajutise Keskesituse poolt välja töötatud valimismoodus. Määrati kindlaks, et 30-liikmeline Tartu Üliõpilaskonna Edustus valitakse kõigi üliõpilaste poolt üldise, otsese, salajase, ühetaolise ja proportsionaalse valimisviisi alusel.
10. Ja 11. detsembril 1920 toimusid uue valimisseaduse põhjal esimesed Tartu Üliõpilaskonna Edustuse valimised. Valimistel osales 7 nimekirja, valimisõiguslikke tudengeid oli 1507. Valimas käis neist 857, mis toona moodustas 57% tudengkonnast.
Sestsaadik oli Edustuse kõige tähtsamateks ülesanneteks mitmete majanduslike küsimuste lahendamine ning välismaa üliõpilaskondadega koostöö algatamine. Tudengi jaoks olulisemaks küsimuseks sai õppelaenu võimaldamine, samuti arutati palju üliõpilaskonna haigekassa loomist.
Nõukogude ajal ei olnud Üliõpilaskonna Edustusel sisulist võimalust üliõpilaselus kaasa rääkimiseks, kuna seda pärssis Edustuse kodanlusena kujutav totalitaarne süsteem ning tsensuur. 90. aastate alguses taastati üliõpilasesindus oma esialgse nime – Edustuse all. Tartu Ülikooli üliõpilasesindus sai oma praeguse nime läbi mitmete reformide ja struktuurimuutuste. Täna koondab Tartu Ülikooli üliõpilasesindus üle 140 tudengiesindaja.
Ajaloo koondas kokku:
TÜÜE 100 projektijuht Kalle Valge