TÜÜE jaanuaris

Teeme pausi

Suur hulk tööd on ära tehtud ja hunnik unetunde ohverdatud, ent läbi üks semester jälle on ning nädalake puhkust kõigi eelduste kohaselt garanteeritud. Aga suure hulga tööd on ära teinud ka õppejõud ja nagu tuletab meelde iga klikk ÕIS keskkonnas, tuletame meelde ka meie, et kätte on jõudnud tagasiside andmise aeg. 

Kuidas seda hästi teha? Ülikooli veebist leiad tagasiside andmise hea tava. Lisaks avaldasid Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi aktivistid kasuliku video sellest, milline informatsioon on õppejõule vajalik ning kuidas edastada seda konstruktiivselt. Videot vaata siin.

Õige pea, 15. veebruaril jõuab kätte ka taotluste esitamise tähtaeg õppetasust vabastamiseks. 

Õppetasu maksmisest vabastatakse taotluse alusel nii täis- kui osakoormusega õppiv üliõpilane, kes on õppima asunud eestikeelsele õppekavale täiskoormusega ja on:

  • keskmise, raske või sügava puudega või
  • alla 7-aastase lapse või kuni 16-aastase puudega lapse vanem või eestkostja või
  • õpetajakoolituse õppekaval õppiv üliõpilane, kes töötab õpetajana.

Loe rohkem ülikooli veebist.

Tänu üliõpilasesinduse ettepanekule on alates sügisest õigus taotleda õppetasu maksmisest vabastust ka osalise või täieliku töövõimetusega üliõpilastel.

MIS ON TOIMUNUD

ÖÖraamatukogu

Detsembri keskpaigaks olime kõik juba e-õppel ning TÜÜE-l tuli langetada otsus, mis saab koostöös Tartu Ülikooli Raamatukoguga korraldatavast traditsioonilisest sessi ajal toimuvast ÖÖraamatukogust. Vaatamata tõdemusele, et sel korral jääksid ära kõik lisaüritused, viitas tudengite  ülekaalukas otsus vajadusele õppida raamatukogus ka hilistel tundidel.

Raamatukogu teenindusosakonna juhataja Olga Einasto rääkis, et iga päev külastas raamatukogu stabiilselt umbes 100—120 inimest, mis võrreldes varasemate, koroonavabade aastatega on üle kahe korra väiksem. Tema hinnangul olid õppurid iga päev suuresti samad ning pooled neist olid välistudengid. “Need tudengid ongi valinud endale õppimiskohaks just raamatukogu,” arvas ta. Õpiti nii saalides kui rühmatööruumides ning uue asjana täheldati broneeringuid individuaaltööruumidele juba enne sessi, mida tegid enamasti doktorandid ja teadlased. 

“Võrreldes eelmiste aastatega, ei saanud me pakkuda tudengitele koroona tõttu traditsioonilist “keha kinnitust ja vaimu virgutust” — üritusi, lugemiskoera ega toitlustust ei olnud. Põhiline, mida tudeng sai, oli rahulik ja ohutu õpikeskkond kuni keskööni. Kõik õppimiseks vajalikud raamatud, erineva funktsionaalsusega ruumid, ülikiire internet ja veebikaamerate laenutus eksamite online’s sooritamiseks. Ehtne kuusk oli ka,” võttis Einasto kokku selle aasta ÖÖraamatukogu.

Aasta õppejõu statuut ja hea õppimise tava

TÜÜE juhtivate protsesside sujuva kulgemise eesmärgil võtsime parandusettepanekute tegemiseks ette hulga dokumente. Esiteks loodame teha lihtsamaks aasta õppejõudude valimise, et ükski tubli inimene ei jääks tunnustuseta. Lisaks mõtestasime ümber hea õppimise tava, et üliõpilastel sellest päriselt kasu oleks. Kehtiva tava leiad siit ja oma mõtetest võid ka meile julgelt märku anda. Mis peaks hea õppimise tavas kajastuma? Kas seda on üldse vaja?

Atesteerimisjuhend

Viise, kuidas üliõpilasesindajad õppekvaliteedi säilitamisele ja parandamisele kaasa saavad aidata, on palju. Näiteks on üliõpilasliikmed kõigis atesteerimiskomisjonides ja programminõukogudes. Kuna üliõpilase määramise eest nendesse kogudesse vastutab TÜÜE, oleme jaanuaris tegutsenud vastavate juhendite väljatöötamisega, et igal esindajal oleks selge arusaam, mida temalt oodatakse ja kuidas oma ülesandeid parimal viisil täita. Nende tegevuste edasiarendus ja kommunikatsioon jätkub kogu kevadsemestri vältel.

Luubi all on üliõpilaskonna seisukohad

TÜÜE-l on terve nimekiri seisukohti, mis kirjeldavad ideaalset ülikooli ja kõrghariduse keskkonda ning mille poole püüdlevad oma tegevuses nii Tartu Ülikooli üliõpilaskond kui üliõpilasesindajad. 

Praegu kehtivad seisukohad sisaldavad palju hetkeolukorra parandusettepanekuid ja konkreetseid tegevusi, mis ülikoolisiseste ja -väliste mõjurite tulemusel võivad vajada sagedast korrigeerimist. Seetõttu tegeleb üliõpilasesindus uue, visioonilise sõnastuse väljatöötamisega.

Muutmisettepanekuid said teha ka tudengid ning meil on hea meel, et jagus aktiivseid ja kaasamõtlevaid üliõpilasi. Aitäh teile!

Üliõpilaste heaolu suures pildis

Jaanuaris korraldas meie katusorganisatsioon Eesti Üliõpilaskondade Liit kaks arutelu, mis peegeldasid ka TÜÜE jaoks olulisi õppekeskkonda ja sotsiaalseid tagatisi puudutavaid aspekte. 

Esmalt vahetasime kogemusi vajaduspõhise eritoetuse jagamise osas. Seda toetust saab üliõpilane taotleda siis, kui vajaduspõhise õppetoetuse avaldus on jäänud rahuldamata, kuid finantsseis on keeruline. 

Teises disukussiooniringis keskendusime võrdse kohtlemise põhimõtetele erinevates ülikoolides ja sellele, kuidas olemasolevaid juhendeid ja protseduure paremaks ja kaasavamaks teha. Mõnes aspektis olime eesrindlikud, kuid mõistsime ka, et teistelt ülikoolidelt ja üliõpilaskondadelt on veel palju õppida. Järgmistel kuudel jätkame nende praktikate integreerimisega oma süsteemidesse.

MIS OOTAB EES

Mis sai õpi- ja puhkealadest õppehoonetes?

Sügissemestril kaardistasid tüüekad hoolega õpi- ja puhkealasid kõikides õppehoonetes, täiendasid kogutut uuendusettepanekutega ning kirjutasid need kinnisvaraosakonna abil saadud eskiisidega projekti, mis on nüüd toetuse taotlemiseks ülikoolile on esitatud. Valdkondade ja ülikooli esindajatega koos peetud kohtumisel 22. jaanuaril leidsid üliõpilasesinduse mõtted positiivset tagasisidet, mis annab lootust, et projekt leiab toetust.

Inclusivity

Miks on terve kevadsemestri vältel toimuva hariduspoliitilise kampaania nimi “Inclusivity” ja mitte “Kaasatus”? TÜÜE on võtnud luubi alla välistudengid ning nende kaasatusele ülikooli- ja igapäevaelus. 

Välistudengitest rääkides paneme nad suure ühisnimetaja alla, ent selle sees on kirju maailm, sest just nimelt väga paljudest erinevatest maailmajagudest neid Tartu Ülikoolis õpib. Kohanemisel mängib rolli kultuuriline taust ja üksteise mõistmine võib olla väljakutse mõlemale poolele. 

Kampaania käimatõmbamist ajendas äratundmine. Arendusnõunik Kristin Nugis on ise välismaal elanud ning hiljuti kurvastas teda välistudengitega suheldes avastus, et ta oli esimene eestlane, kes rääkis nendega rohkem kui ainult vajaduspõhiselt. Poliitikanõunik Õnnely Roos mäletab õppimise aega välismaal ning meenutab integreerumist võõras riigis nii sotsiaalses mõttes kui muudes aspektides keerulisena. 

Veebruari lõpust alates on oodata paneelidiskussioone, artikleid, taskuhäälinguid jpm, mis muu hulgas puudutavad ka kakskeelsust Eestis. Hoia meie infokanalitelt silma peal!

Tudengiäpp

Tudengite õppetöö ladusamale kulgemisele mõeldes on TÜÜE seadnud sihiks võidelda välja üks hea ja mugav tudengiäpp, mis koondab kogu vajaliku personaliseeritud informatsiooni. Nimekiri kõigist vajaminevatest võimalustest ja funktsioonidest on kirjutatud projekti, mis toetab ülikooli 2021.–2025. aastaks koostatud arengukava innovaatilise digiülikooli väljaarendamise tegevussuuna eesmärgi saavutamist. Taotlus toetuse saamiseks on esitatud TÜ arengufondile.

Liikuma kutsuv ülikool

Liikumine on üks tervisliku eluviisi alustalasid ja oluline aspekt vaimse tervise hoius. Suur osa meie ajast möödub arvuti taga istudes ning seetõttu soovime toetada liikumist 60 üheminutilise videoga, mida kasutada ära erinevates olukordades — lõunapausidel, loengutes ja ka loengute vahel.

Koostöö käib liikumislabori, turundus- ja kommunikatsiooniosakonna ning personali arenduskeskusega, kuid appi on tõtanud ka kaks muutuste juhtimise magistri õppekava tudengit, kes väga sarnase ideega oma pilootprojekti teevad. Hea meel on näha, et mõtted liiguvad samas, tervislikus suunas!

TUDENGILE

Üliõpilasesindaja saab teenida ainepunkte

Sel õppeaastal said üliõpilasesindajad esmakordselt võimaluse konverteerida oma tegevused üliõpilasesinduses ainepunktidesse projektipraktika raames. Kevadel valitud esindajatest alustas projektis kaasalöömisega 25 tudengit.

Suure osa üliõpilasesindaja tegevustest moodustab mõistagi üliõpilaste õiguste eest seismine ja abistamine vastavalt vajadusele. Projektipraktika käigus õpitakse esindustegevusi sihipärasemalt planeerima ja eesmärgistama ning oma tegevusi analüüsitakse läbi eneserefleksioonide. Hinnanguliselt lisandub 6 EAP väljateenimiseks lisaks tavapärasele esindamistegevusele veel umbes 10 tundi.

Projekti juhendaja Trine Tamm tõi olulisema aspektina välja tudengite enesearengu ning projektipraktika võimalust pakutakse kindlasti ka edaspidi.

Õige pea on algamas ka igakevadised valimised, kuhu saavad kandideerida kõik Tartu Ülikooli tudengid. Kaalud esindajaks hakkamist ja projektipraktika lisavõimalusena tundub põnev? Jälgi meie infokanaleid!