TÜÜE novembris

“Õnn” hiilib alati sisse sellest uksest, kust sa teda üldse ei oota

Õigusteaduskonna nõukogu otsustas hiljuti viia õigusteaduskonna magistrantuuri sessioonõppe täiskoormuselt osakoormusele. Muudatusega kaasneb aga asjaolusid, mis on viinud nii teaduskonna tudengid kui üliõpilasesinduse lahingueelsesse seisu.

Otsus viia õpe osakoormusele tähendab õppemaksu kehtestamist. 321 õigusteaduskonna tudengi allkirjad jäid otsuse vastuvõtmisel arvestamata. Ülikool on väljendanud soovi muuta õpe täielikult tasuliseks ning ehkki arutelud veel käivad ja üliõpilasesindus on sellele tugevat vastumeelsust väljendanud, viitab juhtunu protsessi algusele. 

Õppeprorektor Aune Valk selgitas 29. novembril Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos, et kõrghariduses igal aastal puuduolevat 80 miljonit eurot ei ole lähitulevikus riigilt oodata ning seega soosib riik eraraha kaasamist. Viidates suurenenud sisseastujate hulgale, eriti magistriõppes, põhjendas Valk Tartu Ülikooli otsust leida mahu ja kvaliteedi kahandamise asemel teisi võimalusi. „Liigume sellega lähemale tasuta kõrgharidusreformi mõttele, et tasuta õpe on mõeldud neile, kes pühenduvad õpingutele sajaprotsendiliselt,“ selgitas ta, uskudes vist, et elamisele raha ei kulu ja täiskoormusega õppivad tudengid tööl ei käi. Loe tasulist arvamuslugu

Üliõpilaskonna esimees Karl Lembit Laane on varasemalt õppekohtade arvu vähendamist ja nende tasuliseks muutmist omavahel võrreldes öelnud, et struktuursete takistuste loomisel on põhjused küll erinevad, kuid tulemus sama — ligipääs kõrgharidusele halveneb. “See tähendab automaatselt seda, et me paneme veel suurema koorma tudengile, kes juba praegu ei pruugi suuta seda kanda,” valgustas Laane olukorda tudengite vaatest. Möödunud nädalal ilmunud Valgu arvamusloo vastuses kirjutab Laane: “Täiskoormusega (tasuta) sessioonõpe on üks akendest, mille kaudu on ülikoolis õppimise võimalus olnud ka neil, kes ilma töötamiseta hakkama ei saaks”. 

Sündmuste käiku hinnates võib arvata, et lähiaastatel on plaanis õigusteaduskonna eeskujul muuta nii mõnigi teine õppekava, mistõttu peaksid tudengid hoolega oma instituudis toimuvatel muutustel silma peal hoidma.

Sada aastat organiseeritud üliõpilaste esindamist

Nagu ütles raamatu üks autoritest, Toivo Kikkas, on ülikooli ajaloost kirjutatud küllalt, kuid üliõpilaste esindamisest vähe. Meil on hea meel, et see tühimik sai täidetud ning TÜÜE riiulil ilutseb kaunis juubeliraamat „Sada aastat üliõpilasesindust Tartu Ülikoolis“.

30. novembril toimus TÜ Raamatukogu suures saalis pidulik raamatuesitlus, mille täies mahus kokkuvõtet saad lugeda TÜÜE 100 lehelt.

Vaata ka üliõpilaskonna esimees Karl Lembit Laane tervituskõne rahvusülikooli 101. aastapäevaks

OLULISED TEGEMISED

Õppemaksust vabastus osalise või täieliku töövõimetuse korral

Üliõpilasesindus rõõmustab töövõidu üle — õppemaksu tasumisest vabastatakse osaliselt või täielikult töövõime kaotanud tudengid. 

Viimane, 27. novembril toimunud senati istungi hääletus tõi üliõpilasesindusele järjekordse töövõidu. Ettepanek vabastada osaliselt või täielikult töövõime kaotanud tudengid õppemaksust, sai heakskiidu. Vabastus kehtib nii täielikult kui osaliselt töövõime kaotanud ja eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õpinguid alustanud tudengile taotluse alusel. Muudatus hakkab kehtima 31. augustil 2021.

Esimest korda tegi üliõpilasesindus vastavasisulise ettepaneku septembris, mis lükati tagasi kulukuse hindamise eesmärgil.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu üldkoosolek

Eesti Üliõpilaskondade Liidu üldkoosolekul võeti vastu uus arengukava ja järgmise aasta eelarve, muudeti põhikirja, töökorda ja eelarve eeskirja ning kuulati juhatuse, volikogu ja järelevalvekomisjoni aruandeid. Kõige aktiivsemalt võtsid üldkoosolekul sõna ja tegid ettepanekuid TÜÜE esindajad. 

Osalejad läbisid mitu koolitust, mängisid mälumängu ja tähistasid EÜL-i 29. sünnipäeva. Lisaks võeti EÜL-i uue liikmena vastu Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilaskond. Oma üliõpilasesinduste kaudu on EÜL-is esindatud 13 kõrgkooli üliõpilaskonnad. 

21.-22. novembril toimus EÜL-i üldkoosolek, mis leiab aset kaks korda aastas. Tartu Ülikooli üliõpilaskonda esindavad EÜL-i üldkoosolekul Allan Aksiim, Ismail Mirzojev, Rainer Urmas Maine, Kertu Süld, Birgit Tarien, Trine Tamm ja Karl Lembit Laane.

Volikogu koosolek

12. novembril kogunenud üliõpilaskonna volikogu päevakorras oli järgmise aasta eelarve,  juhatuse liikmete koormuste muutus ja alusdokumentide reform. 

Alusdokumentide reform tõi kaasa TÜÜE juhatuse ühe liikme määramise EÜLi üldkoosoleku liikmeks ametijärgse kohustusena. Samuti viisime sisse muudatuse, et TÜÜE juhatuse valimised toimuvad korraliselt üle kahe aasta kevadeti, et kasutada suvist ja õppetöövaba aega ameti paremaks üleandmiseks ja uue juhatuse kurssi viimiseks. 

Ka sai täpsustatud erinevaid protsesse, näiteks e-hääletuse läbiviimine volikogu koosolekut kokkukutsumata.

U4 & ENLIGHT

November möödus suuresti ka rahvusvahelisuse noodi all. 

Tartu Ülikool on osa U4 Society võrgustikust, mis pani nüüd leivad ühte kappi veel 4 ülikooliga ning Euroopa Ülikoolide projekti raames moodustati ENLIGHT konsortsium. Sinna kuuluvad üheksa Euroopa ülikooli — Gent, Göttingen, Tartu, Baskimaa, Bordeaux, Galway, Groningen, Uppsala ja Bratislava — ning kõikide ülikoolide tudengitest moodustub omakorda tohutu tudengivõrgustik.

U4 oli raske otsuse ees, sest ressurssi kahe võrgustiku aktiivsena hoidmiseks ei jagu. Nende 17. novembril toimunud aastakonverentsil otsustati, et võrgustik jääb siiski püsima, kuid tegevused viiakse suuremas jaos üle ENLIGHT võrgustikku ning tudengid, sh meie esindajana aseesiisik Trine, seisid tugevalt selle eest, et kõrgetasemeline juhtide koolitus U4 tasandil jääks püsima. Tudengid usuvad ning ka rektorid olid nõus, et oma juhtide koolitamine peab olema prioriteet ning tänaseks välja töötatud programm on tugev ja jätkusuutlik.

Palju põnevat on ees ning ENLIGHT projekti avalöök on planeeritud märtsi esimesse nädalasse. Kui meie seas on esindajaid, kes tahaksid juba täna rohkem rahvusvahelisele tasandile panustada, võib julgelt endast Trinele märku anda. Huvitavaid pakkumisi jagub!

Jätkukõnelused nõustamiskeskusega

Novembrikuu kohtumised TÜ nõustamiskeskusega keerlesid erivajadusega tudengite, töötajate ja külaliste ning nende hoonetesse ligipääsetavuse teema ümber. Esmalt kohtusime nõustamiskeskuse ja kinnisvaraosakonnaga, et arutada, milline on kõnealuse teema praegune olukord, millist ligipääsetavuse infosüsteemi võiks välja arendada ning kuidas hoonete ja nende kaardistamisega edasi liikuda. Kinnisvaraosakond suunas meid nõustamiskeskusega arvutiteaduste instituudi tudengite poole, kes olid õppetöö käigus välja töötanud rakenduse, mis kaardistab TÜ hooneid ning nende vahelisi marsruute. Nõustamiskeskus tegi ettepaneku integreerida ligipääsetavusega seotud informatsioon olemasolevasse rakendusse.

Arenguid õpi- ja puhkealade kaardistamisel

Eelmise kuu tegemiste ülevaates näitasime pilte erinevate õppehoonete olemasolevatest  õpi- ja puhkealadest ning erinevatest lisavõimalustest. Novembrikuus jõudsime juba kokkulepete tegemiseni. Läbirääkimised käivad nii õppehoonete halduritega kui kinnisvaraosakonnaga. Suurima tähelepanu sai sel kuul Vanemuise 46 hoone, mille sisehoovis leidsime võimalusi ka väliõpi- ja puhkealade jaoks. 

Siinkohal väljendame ka heameelt, et ülikooli rektor TÜÜE raamatuesitlusel ruumide kasutusele tähelepanu pööramise eest üliõpilasesindusele tunnustust avaldas.

ÜLIÕPILASESINDAJAD

Välistudengite töögrupp

Novembrikuu töögrupi kohtumine oli loomulik jätk eelmisele üritusele, kus jõudsime ühise arusaamani, et muutuste loomiseks tuleb jõud ühendada. Nii kohtusid kuu viimasel reedel Erasmus Student Networki (ESN), International Student Ambassadorsi (ISA) ja TÜÜE esindajad. Mõistsime, et oleme organisatsioonidena igaüks oma nägu ja tegu, kuid eesmärk, veenduda, et siinsetel välistudengitel on hea, on sama! Lisaks leidsime, et kuigi vahel on eestlasi ja välisüliõpilasi keerukas ühtedele üritustele kokku saada, siis suurema koostöö tulemusena võiks selline lõimimine siiski hästi õnnestuda. Võrgustumine on nüüd käima lükatud ja jääb üle oodata aega, mil saaks jälle koos olla.

Doktorantide töögrupp

Doktorantide tulevikuga seonduv on paljuski veel lahtine — ebaselgust jagub nii riigi kui ka ülikooli tasemel. Kuivõrd protsesside saatus ei ole veel kivisse raiutud, on just nüüd õige aeg kaasa rääkida, mida töögrupi kohtumisele kogunenud doktorandid ka tegid. Ülikooli sees on suurim trend doktoriõppe õppekavade koondamine ühtsete valdkondlike doktoriõppekeskuste alla, mis võiks suureneda omavahelist suhtlust ja sidusust ning parandada pakutava akadeemilise ja sotsiaalse toe kvaliteeti. Lähitulevikus ootab kõiki huvilisi ees doktoriõppe eeskirja tagasisidestamine. Reformiplaanidega saad end kursis hoida siin.

Õppekvaliteedi töögrupp

E-õpe pakub endiselt rohkesti väljakutseid, kuid novembrikuus keskendusime vahelduseks ka hoopis heale — parimatest parimatele inimestele ja praktikatele. 

Kuu alguses arutasime, mis võiks olla TÜÜE mõni aasta tagasi koostatud hea õppimise tava tulevik ja jõudsime tõdemuseni, et ehk oleks üliõpilastel enim kasu sellisest juhisest, mis koondab tema õigusi ja kohustusi, ent annab ka praktilisi nõuandeid, kuidas akadeemilises maailmas hakkama saada. 

Kuu teises pooles kaalusime, kuidas aasta õppejõudude valimise protsessi tõhusamaks teha. Häid inimesi on meie ümber väga palju ja soovime anda rohkematele võimaluse tunnustada ja tunnustatud saada. Aasta parimaid õppejõude tunnustatakse juba õige pea, seega tasub Tartu Ülikooli infokanalitel silma peal hoida.

TÜÜE esitleb: EscapeTartu

Arendustöögrupp korraldas sel kuul hoopis lõimumisürituse EscapeTartu põgenemistubades. Kohal käis paar tosinat esindajat ning jaguneti neljastesse tiimidesse, mis igaüks erinevate ülesannetega tubadesse suunati. Igast toast oli põgenemiseks aega tund ja 15 minutit. Kiireimad olid Pangaröövi ruumist välja murdnud Taavo Tähtjärv, Anton Žatkin, Annabel Raudsepp ja Kärt Soieva, kes murdsid kõik koodid 25 minutit enne lõppu. Hea töö!

TUDENGILE

Arendusfond

Arendusfond pakub suurepärast võimalust tudengitel parendada oma õpi-või puhkekeskkonda. 

Vahel oleks mõnus teha üks tass teed, aga pole veekeetjat… Vahel tahaks, et tudengitoas oleks rohkem pistikuid või pikendusjuhtmeid, et voolu jaguks kõigile. Kas tuleb tuttav ette? Või on mõni veel ägedam mõte juba tükk aega meelel tiksunud?

Võta julgesti ühendust, sest kuni selle aasta lõpuni on iga õppehoones jaoks ca 100 eurot projekti kohta. Loe lähemalt, kuidas saada oma jagu arendusfondist!

Mida on juba tehtud? Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi üliõpilased tegid otsa lahti ning said toetust mikrolaineahju soetamiseks. 

VABA AEG

Among Us

Selgi kuul sai üliõpilasesinduse büroo kokku virtuaalselt, et mängida vahvat mängu “Among Us”. Mängu tutvustas meile arendusnõunik Kristin ning see on ilmselt üks tema lemmikuid! 

Kes kunagi “Maffiat” mänginud, siis sisuliselt on tegemist sama asjaga, ent mängus osalejaid kehastavad väikesed värvilised tegelased kosmoselaevas. Osad neist on asjalikud ja püüavad kosmoselaeva töökorras hoida, teised aga sabotöörid, kes teesklevad, et neil on mingisugune funktsioon, kuid tegelikult püüavad nad teha kõik, et missioon läbi kukuks ja paratamatult tuleb selle käigus mõni meeskonnakaaslane ka oma teelt eemaldada… Ja esimesed peavad omakorda need hullumeelsed tuvastama!