Ülikoolis õppimine on muutumas privileegiks

24. septembril korraldas Tartu Ülikooli üliõpilasesindus koostöös Eesti Üliõpilaskondade Liidu ja teiste Tartu kõrgkoolidega Haridus- ja Teadusministeeriumi ees meeleavalduse „Läbipõlev Eesti tulevik“. Päeva jooksul käis meelt avaldamas üle 400 tudengi.

Peeter Põllu platsile kogunenud üliõpilased seisid nende inimeste eest, kellel ei ole võimalik tulla ülikooli õppima, kuna neil ei ole rahaliselt võimalik seda lubada, nende eest, kes peavad töötama öösel, et päeval õppida, ja nende eest, kes on pidanud võtma läbipõlemise tõttu akadeemilise puhkuse.

Meeleavalduse eesmärk oli pöörata tähelepanu probleemile, et üliõpilaste toimetuleku rahaline toetus on ebapiisav ning riigi tugi kõrgharidusele ei ole järjepidev, mis loob olukorra, kus toetuste suurus ei vasta praegusele majanduslikule olukorrale.

Meeleavaldus oli väga meeleolukas ja tegusa programmiga. Kohale olid tulnud üliõpilased Tartu eri kõrgkoolidest, mille esindajad pidasid kõnesid. Sõna võtsid ka abituriendid. Töötas loosiratas, kõlasid hüüdlaused ja esines bänd Error of Principle. Lisaks pakkus Tartu Ülikooli üliõpilasesindus tudengitele kiirnuudleid.

Kohapeal esitati meeleavaldusel osalenud üliõpilastele kolm küsimust. Allpool on esitatud nende vastused ning meeleavalduse korraldajate sõnumid.

Miks sa täna siin oled?

„Näen rõõmu nende silmadest kadumas ning see on kurb, et nad peavad valima hea ja täisväärtusliku eluning hariduse vahel. See ei ole valik, mida keegi peaks üldse tegema.“

Üks meeleavaldusel osalenud üliõpilane ütles, et ta tuli muu hulgas nuudleid sööma. See oli tema arvates väga tore, et tasuta toitu pakuti, kuna kõik ei ole nii privilegeeritud, et iga päev sooja sööki saada.

Teise osaleja sõnul on tal läinud väga hästi, sest tema vanemad suudavad teda toetada ja ta ei pea tööl käima ega muretsema selle pärast, kas toidu ostmiseks on piisavalt raha. Ta rõhutas: „Tööl käimine õpingute kõrvalt ei tohiks olla normaalsus, vaid võiks olla erisus.“

Kolmas meeleavaldaja on enda sõpruskonnas ja lähedaste seas näinud olukorda, kus kõige andekamad ja targemad inimesed hävitavad ennast, sest neil ei ole piisavalt vahendeid, et rahulikult õppimisele pühenduda. „Näen rõõmu nende silmadest kadumas ning see on kurb, et nad peavad valima hea ja täisväärtusliku elu ning hariduse vahel. See ei ole valik, mida keegi peaks üldse tegema.“

Eesti Üliõpilaskondade Liitu esindav Ronja Ansmann andis ülevaate sellest, miks on üliõpilased keerulises olukorras: „Semestri vältel töötab 62% üliõpilastest. Pooled üliõpilastest ei saaks endale tööl käimata kõrghariduse omandamist lubada. Tänane vajaduspõhine toetussüsteem tugineb 2013. aastal loodud süsteemile. Selle järgi võib leibkonna sissetulek pereliikme kohta olla 756 eurot. See 756 eurot on nelja aasta tagune suhtelise vaesuse piirmäär. Kahjuks suvekuudel toetust ei saada ja meile öeldakse: „Selle asemel võid käia tasustamata praktikal. Ja siis soovitame taotleda eritoetust.“ Aga see on kõigest 135 eurot kuus! Lisaks on see pakkumine ainult neile, kes ei ole varem toetust saanud.“

Mida tähendab sinu jaoks Eesti tulevik?

"Eesti tulevik võiks olla üliõpilaste jaoks selline, et neil oleks ka mõnus neid muutusi ellu viia ning nad tunneksid, et neil on mingi võrgustik ja turvasüsteem, isegi kui nende vanemad ei saa seda pakkuda.“

Ühe meeleavaldusel osalenud üliõpilase arvates on Eesti tulevik tõmbumas tumedaks ja ühiskonda mõjutab olukord, kus ainult keskhariduse omandanuid on rohkem kui kõrgharidusega inimesi. „Meil ei ole spetsialiste. Näiteks arstiks ei saa, kui ei ole kõrgharidust. Ja meil on juba praegu puudus arstidest, psühhiaatritest, õpetajatest. See puudus jääbki püsima, kui meil muutub kõrgharidus privileegiks,“ märkis ta.

Veel üks osaleja rääkis, et sageli antakse soovitus elada vanematega nii kaua, kuni kõrgharidust omandatakse. Aga on üliõpilasi, kes tulevad näiteks Hiiumaalt ja kellel ei ole võimalust vanematega elada: „Nad lähevad teise linna elama ja teevad kõrgkoolis õppimise nimel läbi tohutud muutused. Eesti tulevik võiks olla üliõpilaste jaoks selline, et neil oleks ka mõnus neid muutusi ellu viia ning nad tunneksid, et neil on mingi võrgustik ja turvasüsteem, isegi kui nende vanemad ei saa seda pakkuda.“

Eesti Maaülikooli esindaja Anette Aavekukk rõhutas enda kõnes: „Uuringu EUROSTUDENT9 kohaselt leiab 51% tudengitest, et nad peavad töötama selleks, et neil oleks võimalik õppida. Probleem ei ole selles, nagu oleks üliõpilastel raskused eelarve planeerimisel, vaid vigases süsteemis, mis ei ole elukallidusega kaasas käinud.“

Kas tunned, et üliõpilaste häält kuulatakse?

"Lahendus ei peaks olema abiellumine selleks, et saada noorpere toetust.“

Ühe meeleavaldaja sõnul küll räägitakse üliõpilaste toimetulekust, aga kui on vaja tegusid teha, siis midagi ei toimu.

Teise osaleja arvates vaatab riik, et üliõpilased saavad hakkama küll. „Sellepärast olemegi täna siin. Kui meid kuulataks, siis me ei oleks siin. Soovitatakse taotleda stipendiume, aga meie valdkonnas neid ei pakuta. Lahendus ei peaks olema abiellumine selleks, et saada noorpere toetust,“ nentis ta.

Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Eneken Riin Salong pidas oma kõnes oluliseks luua toetussüsteem, mis päriselt toetab neid, kes seda vajavad: „Süsteem, mis on indekseeritud, sest toit, üür ja kommunaalkulud ei jää paigale isegi siis, kui riik otsustab paigale jääda. Süsteem, mis arvestab tudengite tegelikku olukorda, sest üliõpilane ei ela Maksu- ja Tolliameti tabelis. Süsteem, mis jõuab noorteni, kes abi vajavad, ja aitab neid päriselt. Ja süsteem, mis annab tudengile võimaluse olla ennekõike tudeng.“

Nagu märkis üks meeleavaldusel osalenud üliõpilane, on kõrgkool muutumas privileegiks. Me ei tohi lasta sellel juhtuda. „Me ei tohi lasta tudengitel läbi põleda.“