Kalle Valge

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureuseõpe, Tartu Ülikool 2018—

Motivatsioonikiri

Tere, kallis lugeja. Minu nimi on Kalle Valge ning ma soovin kandideerida Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimeheks. On väga võimalik, et see tekst on esimene kokkupuude, mis meil sinuga on. Palun luba, ma tutvustan sulle ennast – luban su aega ja tähelepanu väga austada.

Olen sotsiaalteaduste valdkonna, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava teise aasta üliõpilane ning töötan hetkel üliõpilasesinduse büroos TÜÜE100 projektijuhina. Oma taustalt olen ma ürituskorraldaja, suur julgustamisse ja koolitamisse uskuja ning väga suur Tartu tudengkonna fänn. Ma usun, et inimesed teevad parimaid otsuseid siis, kui neile on kättesaadavad parimad valikuid. Ja nendest valikutest ma tahaksingi natukene rääkida.

Mul on väga hea meel näha, et Tartu Ülikooli üliõpilasesindajad on kaasatud rektoraadi, valdkondade ja instituutide nõukogude töösse. Ma olen tänulik, et esinduses on selged reeglid, mida järgitakse ja täiendatakse ning mul on rõõmustav näha heal tasemel volikogu ja järelvalvenõukogu.

Ma olen õnnelik, et üliõpilasesindusel on büroo, kes püüab parimal moel edendada üliõpilasesindajate tööd ning kavatsusi, et meil on Tõllakuur, kuhu koguneda. Ma elan õndsas rahus, et Tartu Ülikooli üliõpilasesindus ei ole one-man-show, et üha enam arutleme me esinduse rolli üle üliõpilaskonnas ning et otsuste tegemisse on kaasatud palju noori ja andekaid inimesi.

Kuid ma tunnen, et on midagi, mille oleme jätnud unarusse. Needsamad inimesed, kes oma vabast tahtest pühendavad aega ja energiat, et teha Tartu Ülikool paremaks. Needsamad –üliõpilasesindajad.

Tunnen, et üliõpilasteni jõudmiseks tuleb tegutseda seestpoolt väljapoole, keskendudes esmalt meie enda esindajate koolitamisele ja julgustamisele ning pöörates alles siis tähelepanu ülejäänud üliõpilaskonna teenimisele. Loomulikult ma soovin jõuda tudengini! Ja kuidas veel! Aga ma mõistan ka, et tugeva kogukonna ja selge sihita ei ole süsteemide maailmas võimalik kuigi palju ära teha.

Ma esitan oma kandidatuuri Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esinduse esimeheks, lubades tegutseda vankumatult selle nimel, et leida vastus küsimusele – kuhu me tahame üliõpilasesindusena jõuda –ning tuua üliõpilasesinduse liikmed teineteisele vaimselt lähemale.

Ma usun siiralt, sinisilmselt, kangekaelselt ja päriselt, et kui me teeme kõik, hoidmaks oma esindajaid, suudavad nemad viia Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse kaugemale, kui see ealeski olnud on, ning hoida tudengeid terves Tartu Ülikoolis. Ja ma väga soovin, et ka sina usuksid seda. Päriselt.

Valimisplatvorm

Üliõpilasesindus kui kogukond

  • Üliõpilasesindajatel peab olema võimalus tegutseda ja viibida (ohutult) koos. Soovin, et lisaks väljasõitudele rahastaks üliõpilasesindus ka valdkondlikke ühisüritusi. Samuti tahan, et Tõllakuur saaks tuttavale igale üliõpilasesindajale, mitte ainult büroo töötajatele.
  • Ühised väljakutsed liidavad inimesi. Küll aga tunnen, et meie seas on palju liikmeid, keda me tänaseni kaasata ei oska. Pakun välja kasutada rohkem käesolevat potentsiaali ning leida neile andekatele inimestele rakendust, luues uusi töögruppe (näiteks „tudengkonna probleemide kaardistamise“ töögrupp.) 
  • TÜÜE tunnustussüsteemi pilootprojekt on juba alanud, kuid volikogu heakskiidul soovin, et tunnustamisest kasvaks välja eraldi kommunikatsioonitsükkel. See tähendab, et parimate lahenduste ja eeskujude jagamine toimuks sagedamini kui vaid kaks korda aastas. Lahendame ju võrdlemisi sarnaseid muresid ning parimatelt eeskuju võttes suudame kõik rohkem õppida.
  • Kogukond kui üliõpilasesindus, mitte kui Tartus õppijad – jätkame koostööd kolledžite üliõpilasesindustega ning kaasame ka neid parimate praktikate jagamisse.

Selge suund, kuhu liigume

  • Üliõpilasesindusena peame sõnastama täpsed, saavutatavad ja mõõdetavad eesmärgid nii juhatusele kui esindajatele. Üliõpilasesinduse kommunikatsioon muutugu reaktiivsest proaktiivseks.
  • Selleks, et eesmärgid ja juhised ei jääks vaid bürokraatiaks, loome TÜÜE kalendrisse lisaks sügis-, talve- ja kevadpäevadel toimuvatele koolitustele veel vähemalt kaks väiksemat koolitust.
  • Üliõpilaste olukorra kaardistamiseks ning üliõpilasesindajate abistamiseks ja suunamiseks palkame juurde osakoormusega lisatööjõudu – et üliõpilasesindajaks olemine kujundaks Eesti ühiskonda veel paremaid spetsialiste (olukorra kaardistamise vajadusest täpsemalt järgmises punktis).

Teenime üliõpilast, mitte esindust

  • Loome materjalid ja koolitame üliõpilasesindajaid koguma infot otse rohujuuretasandilt. Ehitame andmebaasi, et kaardistada üliõpilaskonna probleeme ning prioritiseerida nendest tähtsamaid, tuues niimoodi loodetavasti lahendusi kõige kriitilisematele probleemidele.
  • Rajame üliõpilastubade remontimise fondi, millest saaksid instituutide ja valdkondade üliõpilasesindajad taotleda raha tudengitubade korda tegemiseks või täiendamiseks. See parandaks minu hinnangul otseselt üliõpilaste heaolu ning tooks üliõpilasesinduse tavatudengile lähemale.
  • Soovin, et üliõpilasesindaja oleks tudengile „tuttav nägu“ – Tutvustame instituudi üliõpilasesindajaid igal aastal igale õppeastmele, et üliõpilane teaks vajaduse korral peast, kelle poole pöörduda. Loome võimalused ja teeme tudengiesindajatele kohustuslikuks anda korra kvartalis ülevaade tehtud tööst instituudi või valdkonna infokirjas/meililistis ning leiame viisi, kuidas teha üliõpilasesindajatega nende instituutides ja valdkondades kontakteerumine lihtsaks.