Mis takistab välistudengite lõimumist?

Välisüliõpilased Eesti ülikoolides kannavad olulist rolli, aidates kaasa nii teaduse levikule kui arengule, sest koos nendega jõuavad siia ka teistsugused kogemused ja vaated probleemide lahendamiseks. Tegu pole küll reegliga, kuid kahjuks jääb paljude välistudengite potentsiaal kasutamata, kuna Eestis paikseks jäämise teel on omajagu raskusi. Järgnevalt toome välja peamised murekohad, mis vestlustest välistudengitega üliõpilasesindusele silma on jäänud.

Vahel hirmutatakse välistudengeid avaldusega, et eesti keel on üks raskemaid keeli maailmas ja mõni eesti keele kõneleja tunneb selle üle uhkustki. Kuigi see on atraktiivne algus vestluseks, saavutab see paljudel juhtudel vastupidise efekti ning hirmutab keele õppimisest hoopis eemale. Iga uue keele õppimine on väljakutse ja eraldi esile tõstetud hirmujutud ei suurenda kuidagi soovi saada osa kauni eesti keele rääkimise oskusest.

Vestlused üüriturust on välistudengitega tihtipeale pikad ja täis ängi. Kui ongi juhtunud nii, et keeleõpet on peljatud ning asjaolu, et aktsenti või grammatikavigu kritiseeritakse omadegi seas (nt TikTokis @oreo.kypsis), siis ei jää üle muud, kui suhelda rahvusvahelises inglise keeles. Kahjuks pole aga liialt palju maaklereid ja üürileandjaid, kes vaevuksid vastama ingliskeelsele meilile, rääkimata kõnelemisest telefonitsi. See on jätnud välistudengitele ebameeldivaid kogemusi meenutamiseks rohkem kui nad sooviks.

Paljude välistudengite mure õpingute ajal on ka vähene või olematu kontakt kohalike elanikega. Tasub kaaluda, kas järjekordset rahvuslikku omadust, et oleme vaiksed ega soovi nendega rääkida, on ikka tarvis esile tõsta. Sest välistudengid, kes on saanud üle hirmust kohalikke oma küsimustega heas mõttes tüüdata, on tõdenud, et olgu need eestlased arad vestlust alustama palju tahavad, sisemuses on nad ikkagi enamasti heatahtlikud ja abivalmid. Kohati isegi jutukad.

“TÜÜE esitleb” üritustesari sai täiendust esimese taskuhäälingu näol, mida tõukas tegema hariduspoliitiline kampaania Inclusivity. Oma kogemusi sellest, kui lihtne või keeruline oli kandideerida Tartu Ülikooli, tulla Eestisse elama ja kuidas üldse elamispinna leidmise protsess välistudengi jaoks välja näeb, rääkisid viis Tartu Ülikooli välistudengit. Samuti kirjeldavad nad oma integreeritust siinsesse ühiskonda ja seda, milline võiks välja näha nende tulevik Eestis. Mööda ei pääsenud ka õppimisest koroonaajal.
Taskuhäälingu eesmärk oli pakkuda välistudengitele platvormi, kus ausalt ja avatult oma Eestis õppimisega seotud muresid ja rõõme jagada.

Selleks, et välistudengitel tekiks või jätkuks soov jääda Eesti ühiskonna liikmeks ning et nad saaksid sellesse panustada senisest erinevate ideede, kogemuste ja ettevõtmistega, võiksime olla rohkem avatud ja kohelda neid võrdväärsena. See on esimene samm, mis ühendab ning loob võimalused uuteks teadmisteks ja arenguteks. Nendele mõtetele vahelduseks võid küsida ka oma välismaal õppivalt pereliikmelt või sõbralt, kuidas tema integreerumine läheb.