Mona Sõukand

Ajakirjandus ja kommunikatsioon magistriõpe, Tartu Ülikool 2019—
Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureuseõpe, Tartu Ülikool 2011—2019

Motivatsioonikiri

Olen üle pooleteist aasta Tartu Ülikooli üliõpilasesinduses juhiabina töötanud. Seega saanud üliõpilase ajakulgemise kontekstis üsna pika perioodi osaleda esinduse töös. Huvitav on olnud vaadelda ülikoolis ja riigis toimuvate protsesside kulgu ning ka üliõpilasesinduse arengut.

Minu peamine motivatsioon Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimeheks kandideerimisel on huvi kõrghariduspoliitika suhtes. Sellele lisaks ka erialane huvi organisatsioonikommunikatsiooni ja -juhtimise vastu. Olen sel õppeaastal täiendanud enda teadmisi ja oskuseid mõlemas valdkonnas ning minu soov on neid teadmisi ka rakendada.

Huvikaitseorganisatsioonina on meie jaoks väga oluline meie hääl ja arvamused ning mul on mitmeid ideid, kuidas me saaksime üliõpilasesinduse häält laiemalt oma huvipoolteni viia. Samuti on minu soov endiselt suurendada juba organisatsioonis olevate inimeste läbikäimist ja teineteise usaldamist. Siinkohal pean oluliseks suurendada mitteformaalse suhtluse osakaalu, kaasata rohkem inimesi otsuste tegemisse ning pakkuda turvalises keskkonnas enesearengu võimalusi.

Leian, et minu praeguses rollis ei ole mul piisavalt võimalusi nii motivatsioonikirjas kui ka platvormis välja toodud ideid ellu viia ning ka enesearengu mõttes sooviksin ma sammu edasi astuda.

Valimisplatvorm

Üldised mõtted, millest ma antud rollis lähtuksin

Töögrupid

Sel õppeaastal on väga vahvalt käima läinud mitu töögruppi, mis on andnud sisendit erinevates ülikooli protsessides kaasa rääkimiseks. Tuleva õppeaasta eesmärgiks on veelgi jõustada nende töögruppide tegevust ning vajadusel ellu lükata uusi töögruppe või neid, mis esimesel aastal nii hästi ei toiminud.

Edaspidi oleksid töögrupid miski, mida me ka laiemalt välja reklaamime kui üht võimalust, kuidas üliõpilasena ülikooli paremaks muutmisel kaasa aidata.

Volikogu

Lisaks töögruppidele näen olulist üliõpilasesinduse eestvedaja rolli ka volikogu liikmetel ning mul oleks hea meel näha ka neid teatud töögrupi või mõttekojana, kellega saaks arutada nii erinevate valdkondade arengusuuni kui ka seda, kuhu üliõpilasesindus peaks minema. Kuivõrd on meil 100 uhket aastat seljataga, siis oleks hea mõtiskleda, mis meie roll tulevikus olema hakkab. Näiteks on aktuaalseks teemaks välisüliõpilaste kaasamine esinduse tegevustesse.

Nähtavuse suurendamine

Kahjuks ei ole meil küll võimalik kindlalt öelda, et üliõpilasesinduse nähtavus tudengite jaoks on suurenenud, kuid selle aasta kandideerimis- ja hääletamistulemused justkui ütleks seda. Minu eesmärk on meie nähtavust veelgi suurendada ning julgemalt panustada erinevatesse kommunikatsiooniviisidesse, mis loovad meile suuremat kõlapinda.

Selleks on meil esindusele vaja pikaajalisemat kommunikatsiooniplaani, rohkem inimressurssi ning miks mitte ka oma häälekandjat?

Nähtavuse suurenemisega võiks kaasneda üliõpilasesindajate tähtsuse tõus eelkõige esindajate endi silmis, kuid ka kaastudengite ning erinevate otsustuskogude liikmete arvates. Kõrgem enesehinnang toob suurema julguse enda soovidest rääkida ning üliõpilasesinduse peamine eesmärk ongi see, et üliõpilane enda arvamusega ülikooli arengusse panustaks.

Koostöö eriala- ja tudengiorganisatsioonidega

Nähtavuse suurendamise üks viise võiks olla ka suurem koostöö tudengi- ja erialaorganisatsioonidega ning näiteks nende kaasamine töögruppide tegevusse.

Tihti on nendesse organisatsioonidesse kogunenud palju inimesi, kellelt saaks arvamust erinevatele ülikoolis toimuvatele reformidele või ka kitsamalt ideid, kuidas erinevates valdkondades või instituutides õppekvaliteeti parandada.

Erinevate organisatsioonidega koostööd tehes tulevad ideed on kasutamata potentsiaal, et üliõpilasesindusena rohkem juhtivamat rolli võtta ja erinevaid arenguideid ülikoolile pakkuda #teemeülikooliparemaks

Kuna Tartu Ülikool on suurim kõrgkool Eestis on väga oluline ka koostöö Eesti Üliõpilaskondade Liiduga (EÜL), kes peaks meie üliõpilaste huvide eest riigi tasemel seisma. See tähendab, et me käime EÜL-iga ühte jalga ning suudame koos paika panna võimalikult head plaanid ühiste eesmärkide saavutamiseks. Kõik see saab toimida vaid siis kui meil on pidev infovahetus ja teineteist austavad suhted.

Ürituste regulaarsus

Kuivõrd üliõpilasesindus on täis väga aktiivseid tudengeid ning ma üritan inimeste ajast lugu pidada, siis leian, et ürituste regulaarsus aitaks seda tagada. See tähendab, et teatud sorti üritused ja kohtumised toimuvad teatud intervalli tagant, et me teaksime juba kuid ette neid oma igapäevaelu tegemistesse sobitada.

Vaimne tervis

Igasugustes suhetes, siinkohal töösuhtes, on oluline, et kõikide osapoolte vaimne tervis oleks hea ja ei halveneks selle käigus. See tähendab, et esimehe rollis panen esikohale inimesed. Minu jaoks on oluline, et inimestel oleks töö- ja eraelu tasakaal, sest õnnelikumatel inimestel on paremad töötulemused. Praktilises mõttes tähendab see seda, et üliõpilasesinduse töötajatel on küll paindlik tööaeg, kuid ka seda, et puhkamisaeg peab andma võimaluse välja puhata. See eeldab, et me suudame ühiselt arvestada igaühe eluliste eripäradega ning oleme erinevateks olukordadeks end piisavalt hästi ette valmistanud, et mitte pidevalt tulekahjude kustutamisega tegeleda. Selleks peavad olema meie ühised eesmärgid pikaajalisemateks plaanideks vormistatud.

Teine tähtis aspekt on tehtud ettevõtmiste analüüsimine, neile tagasiside andmine ja võimaluste leidmine, kuidas edaspidi asju veel paremini teha. Arvan, et pideva konstruktiivse tagasisidestamisega on võimalik organisatsioonis konflikte maandada. Tagasisidestamine peab toimuma nii büroo sees kui ka üliõpilasesinduses laiemalt.

Kuivõrd ülikoolid on pidevalt käimas mitmeid arendusprotsesse ja kõigele ei jõua täisvõimsusel pühenduda, siis toon välja kaks teemat, mis oleksid minu fookuses

Doktorantuur

Üliõpilasesinduses olemise ajal on mulle südamelähedaseks teemaks saanud doktorantuuri olukord ja roll nii Tartu Ülikoolis kui ka Eestis laiemalt. Oleme hetkel keerulises olukorras, kus Eesti doktorante tuleb järjest vähem peale ja konkurents kohtadele on pigem madal. Sellise olukorra täpseid põhjuseid on keeruline määratleda, kuid tõenäoliselt üheks komponendiks on doktorikraadiga töötaja vähene väärtustamine tööturul. Teiseks komponendiks on doktorantide madalad toetused, mis teevad majandusliku toimetuleku keeruliseks ning tihti tähendavad lisatöö leidmist doktorantuuriõpingute kõrvale, mis omakorda vähendab aega, mil saaks õpingutele keskenduda.

Igatahes on praegune doktorantuuri olukord üks suur probleemiderägastik, mis paneb ohtu piisavalt pädevate akadeemiliste töötajate järelkasvu ja selle läbi ka õppekvaliteedi. Mul on hea meel, et riik on omalt poolt teinud esimesed sammud doktorantuurireformi suunas ning ka üliõpilasesindus on kokku pannud töögrupi, mis doktorantuuriga tegeleb. Nii riigi kui ülikooli tulevaste sammude juures on meie hääl oluline ning siinkohal peame kätt pulsil hoidma, et meie arvamusest ringiga mööda ei hiilita.

Programmijuhtide ja nõukogude roll

Mul on väga hea meel, et olen enda ülikoolis oleku ajal näinud arengut paremuse suunas. Kui ma ülikooli tulin, siis oli programmijuhtide roll väga väike või suisa olematu, aga väga tore on näha, et on nähtud selle rolli olulisust õppe arengul. Programmijuhtidel on väga hea võimalus näha õppekavade erinevaid aineid tervikuna ning luua tudengitele selline õppimiskogemus, kus õppeained lähevad loogilist rada pidi kergemalt raskemale ning on piisavalt stabiilse koormusega.

Minu soov on senisest enam panna rõhku programminõukogude rollile õppekavade arenduses. Programminõukogud peaksid olema nii toeks programmijuhtidele kui ka vajadusel tasakaalustavaks jõuks, kui programmijuhi roll õppekava juures on liialt kraavi poole suunatud. Selleks oleks hea tuleval õppeaastal koos üliõpilasesindajatega läbi vaadata nende instituudis olevate õppekavade programminõukogude roll õppekava arenduses ning vajadusel pakkuda instituutidele ettepanekuid, kuidas olukorda parandada.