Üliõpilaste mõtted seoses majandusliku toimetuleku ja õppetoetustega
Tartu Ülikooli arstiteaduse esimese aasta tudeng Estin: “Arstitudengina kooli kõrvalt tööl käimine tundub üsna keeruline, sest õppimist on väga palju. Sellepärast arvan, et vajaduspõhine õppetoetus peaks olema vähemalt 300 eurot kuus.”
Pildil Anette-Mai koos teda varjutanud Tartu abilinnapea Mihkel Leesiga.
Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia õppekava kolmanda aasta tudeng Anette-Mai: “Olen õppetoetust mingil hetkel saanud, kuid 75-eurose summaga ei ole võimalik kohe kuidagi tudengil hakkama saada. Käin kooli kõrvalt ka tööl, aga ma arvan, et tegelikult peaks olema nii mul kui ka teistel üliõpilastel võimalik ülikooli ajal keskenduda ainult õpingutele. Töötamine vähendab paratamatult õppimisele minevat tähelepanu ja kui see töökoht pole seotud õpitava erialaga, ei anna see peale ülikooli lõppu suurt midagi juurde.”
Milline mulje jäi üliõpilaste seisust poliitikutele?
Raimond Kaljulaid: “Vestlustest tudengitega ilmnes, et poole kohaga töö teenindussektoris on enamike jaoks vältimatu osa ülikooliõpingutest. Tudengitoetustest olulisem on aga see, et tõuseksid palgad – perekond peaks suutma oma lapse õpingud ise ära finantseerida.”
Mihkel Lees: “Isegi maksimaalse õppetoetuse ning tulemusstipendiumi saamise korral ei ole võimalik üliõpilasel maksta oma elamiskulude, toidu ning muude väljaminekute eest. Tööl käimine tuleb tudengitele kasuks, kuid selle tõttu ei tohi jääda õpingud pooleli.”
Margit Sutrop koos enda varjutatava Tartu Ülikooli tudengi Angelaga.
Margit Sutrop: “On selge, et üliõpilaste toetussüsteem vajab uuendamist. Tähtis on, et iga võimekas noor, sõltumata pere rahakoti suurusest, saaks omandada kõrghariduse.”
Raivo E. Tamm: “Enim jäi kõlama ikka rahapuudus. Nii see, mis puudutab üldse kõrgkoolide rahastust, kui ka tudengitasandi mured – see, et 68% üliõpilastest peavad loengute jälgimise kõrvalt tööl käima, et ära elada.”