Lembe Kullamaa: pidin kõvasti end tagasi hoidma, et mitte kiljuma ja tantsima hakata

Ülikoolis on hulk erinevaid õigusakte ja häid tavasid, et kõik akadeemilise pere liikmed end selles toimetades hästi tunneksid. Kuid et maailm me ümber areneb ja muutub pidevalt, tuleb need aeg-ajalt värske pilguga üle vaadata. Kes oskaks arvata, et ühe ja teise ametkonna erinev tõlgendus samast probleemist võib omada sellist liblikaefekti…

See siin on
rahvatervishoiu
tudeng Lembe

Aga see on Lembe Kullamaa,
peremeditsiini ja rahvatervishoiu
instituudi üliõpilaskogu esimees

Lembe Kullamaa on rahvatervishoiu magistriõppe teise kursuse tudeng. Aga ka peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi üliõpilasesindaja, kelle südameasi on miski, mis teiste jaoks võib tunduda kui vaid “mingi paber”. See on selgelt määratud puue.

Tartu Ülikoolis on senimaani olnud võimalik terviseprobleemidega ja erivajadusega tudengitel taotleda õppemaksust vabastust vaid siis, kui neile on keskmise, raske või sügava puude määranud sotisaalkindlustusamet (SKA). Kuid Lembe sõnul on meedias viimase kolme aasta jooksul tõusvas joones kajastatud juhtumeid, kus SKA ei ole enam vaatamata erivajaduse olemasolule inimesel puuet määranud. “Mu enda tuttavate seas on ka neid, kellel on puue määramata jäetud, kuid töötukaasa on määranud osalise või puuduva töövõime,” selgitas ta. 

Mida sellest järeldada? Osalise või puuduva töövõime puhul on sissetuleku maksimum ilmselgelt piiratud. Ja ehkki kõrghariduse omandamine Eestis on suures osas tasuta, võivad erivajadustega tudengi jaoks tulla mängu hoopis teistsugused tegurid, mis on mõjutatud tema töövõimest.

Keskmise tudengi õpitulemused sõltuvad suuresti iseenda motivatsioonist ja pingutusest. Kuid terviseprobleemiga inimene ei oska kunagi ette ennustada, kas tal jääb mõni õppeaine läbimata ja ainepunktid saamata, sest tervis ütles üles või oli vaja haiglas olla. Ja mis saab siis kui ainepunktid jäävad saamata? Neid tuleb koguda raha eest. “Õppemaksust vabastus on oluline turvavõrk,” kirjeldab Lembe seda, kuidas “mingi paber” võib tagada erivajadusega tudengi sotsiaalse turvatunde.

Üliõpilaseindajana esitles Lembe õppeaasta alguses osalise või täieliku töövõimetusega üliõpilaste õppemaksust vabastamise ideed TÜÜE juhatusele, kes selles kohe kinni haaras ja senati lauale toimetas. Muudatus võeti vastu teisel katsel peale täiendavaid analüüse ning alates 31. augustist 2021 on õppemaksu tasumisest vabastatud osalise või täieliku töövõimetusega tudengid, kes on õppimist alustanud täiskoormusega eestikeelsel õppekaval. “Kui ma sellest lugesin, siis ma olin Tasku keskuses ja pidin kõvasti end tagasi hoidma, et mitte kiljuda ja tantsima hakata,” meenutab Lembe ülevoolavat rõõmu.

Ta tõdeb, et kogu protsessi saatis ka pisuke hirm. “Kuna mul on väga palju sõpru, kellel on erivajadus või mõni suurem terviseprobleem, siis oli see hirm nii enda kui ka nende pärast,” juhib ta tähelepanu enda erivajadusele ja sellele, et just iseenda murekohad võivad olla võimsad hoovad suuremate muutuste võimaldamiseks. 

Lembe on üliõpilasesindaja juba teist aastat ning arvab, et vaja ei ole erilisi oskusi ja teadmisi, vaid avatud meelt, õpihimu ning kompromissivalmidust. “Hommikukohvi kõrvale vaatad, kas keegi on mõne huvitava meili saatnud või Teamsis midagi kirjutanud,” kirjeldab ta tavapärast esindaja päeva. “Vahel tuleb osaleda koosolekutel ja ja vajadusel edastada info instituudi tudengitele.” Ehkki Lembe on ka oma üliõpilaskogu esimees, ei pea ta seda rolli erilisemaks. “PMRT üliõpilaskogus on koos minuga kaks ülitoredat inimest (Otto Palu ja Taivi Mutso – toim) ja esimehe tiitel on lihtsalt formaalne. Me teeme väga paljud asjad koos ja otsustame neid koos. Esimehena ma lihtsalt olen pidanud teistele infot edastama või üliõpilaskogu nimel meile saatma,” täpsustab ta.

Üliõpilaskogu toimimises paneb ta olulisele kohale koostöö ja harmoonia. “Üliõpilaskogu liikmed peaksid olema juba kandideerides valmis selleks, et nad peavad tegema palju koostööd nii teiste üliõpilaskogude, instituudi nõukogu kui TÜÜE liikmete jt.”

“Kandideerijatele ütlen, et see kõik kõlab palju hirmsamalt, kui ta tegelikult on. TÜÜE ei hammusta! Kandideerimisprotsessi ja üliõpilasesindaja töö käigus õpid palju ja saad uusi kogemusi ning see ongi peamine. Lisaks on palju võimalusi maailma (või ülikooli) paremaks muuta, mis on kindlasti oluline mu kaasmaailmaparandajasündroomi all kannatajatele.”

Loe veel TÜÜE kohta

Töögrupid: kommunikatsioon

Töögrupid: õppekvaliteet

Töögrupid: välistudengite töögrupp

Töögrupid: arenduse töögrupp

Mida teevad esindajad – kuidas olla nähtav?

Mida teevad esindajad – toimiv üliõpilaskogu

TÜÜE struktuur

Liitu TÜÜEga!