Välistudengite töögrupp

Üliõpilasesindajate tavatoimetusi rikastab võimalus olla osa erinevatest töögruppidest, milles keskendutakse konkreetsetele teemadele põhjalikumalt. Näiteks 2020/2021 õppeaastal on neid tegutsemas viis: õppekvaliteedi, arenduse, doktorantide, välistudengite ja kommunikatsiooni töögrupp. Järgemööda tutvustame neid kõiki.

Välistudengite töögrupi fookuses on 1678 tudengit. Just nii palju on neid Tartu Ülikoolis õppimas 19. märtsi seisuga (Tartu Ülikooli statistika, 2021). Aga milleks neile eraldi fookus? Kõik on ju sama, lihtsalt inglise keeles. Või…?

Ei. See on lihtne vastus. Nagu paljus muuski jääme enamuse esindajana tihti pimedaks vähemuste osas. Näiteks sügisel, juba üsna töögrupi tegevusaja alguses, tuli tegeleda ühe kurjakuulutava kõlakaga, mis välistudengite seas ringles ja paraku ka tõeks osutus – vajaduspõhist õppetoetust taotlevaid komandatest riikidest pärit välistudengeid ähvardab ajutise elamisloa peatamise oht, sest Eestis õppimise tingimuseks on enese ülalpidamise võimekus ja selle tõestamine. Samas on riiki jäämise tingimuseks seatud minimaalne sissetulek väiksem kui maksimaalne sissetulek vajaduspõhise õppetoetuse saamiseks… 

Lisaks seati piirangud töötundidele ja pere kaasamisele. Omaette küsimus on veel eluaseme leidmine väljaspool ülikooli ühiselamuid, sest tihtipeale ei soovi korterite omanikud inglise keeles suhelda või pelgavad tudengeid lausa nende päritolu pärast. Viimase pärast võib täheldada solvavat käitumist liigagi paljude välistudengite pihta. Kogu integreerumise protsessi lahkab aga lähemalt kevadsemestriks käimatõmmatud hariduspoliitiline kampaania “Inclusivity”.

Pidev hirm “valesti” käitumise ja “vale” olemise ees ning finantsmured võivad olla üsna kurnavad ja sellepärast on oluline, et välistudengid teaksid, kust saada nõustamisabi, mida ei olegi nii iseenesestmõistetavalt lihtne leida. Kõik meie jaoks tuttavad süsteemid on ju kogu senise elu jooksul kogetu tulem, ent väljastpoolt tulijale tundmata maa sõna otseses mõttes. 

Nende ja paljude teiste küsimustega tegelebki välismaalaste töögrupp, mida juhib TÜÜE hariduspoliitika aseesimees Helo Liis Soodla. Ja kes on töögrupi liikmed? Peamiselt muidugi välistudengid ise. Näiteks Binghua, kes on pärit Hiinast ja varasemalt läbinud õpinguid ka USAs.

See siin on Contemporary Asian and Middle Eastern Studies õppekava tudeng Binghua

Aga see on Binghua Liu, majandusteaduskonna üliõpilasesindaja ja välistudengite töögrupi liige

Binghuat motiveerib töögrupis kaasa lööma tahe õppida tundma ülikooli, ent veelgi enam, et ülikool õpiks tundma oma välistudengeid. Ja kuigi üliõpilasesindajad on hääleõiguslikud instituudi või valdkonna nõukogu liikmed, siis aitab töögrupis osalemine veelgi enam esindamisele kaasa just välistudengitel, sest üldiselt on töödokumendid eestikeelsed ja nõukogu töös osalemine kohati raskendatud. 

Binghua on osa võtnud peaaegu kõigist kohtumistest ja hästi kursis sellega, mis teemad laual on. Lisaks eelpool nimetatule toob ta välja hästi toimima saadud suhted ESNi ja ISAga, mis on vastavalt Erasmus Student Network ja International Student Ambassadors. Üheskoos puudutatakse välistudengite valukohti ning püütakse leida neile lahendusi. Aktiivse üliõpilasesindaja ja välistudengite töögrupi liikmena oli Binghua kutsutud osa võtma ka Inclusivity esimese podcast’i salvestamisest. “Lõpuks ometi oleme jõudnud ideede tasandist tegutsemiseni,” ütleb ta kõiki tegevusi koondades.

Kui küsida, milline üliõpilane sobiks esindajaks, vastab Binghua, et suhtlusoskus ja pühendumine on olulisimad. “Kui suhelda ei taha, on esindajaks olemine üsna raske. Ei ole mõtet ühineda, kui kohal ei käi ja tahad ainult tiitlit, ent mitte kohustusi,” on ta resoluutne.

Loe veel TÜÜE kohta

Töögrupid: kommunikatsioon

Töögrupid: õppekvaliteet

Töögrupid: arenduse töögrupp

Mida teevad esindajad – tõeline huvikaitse!

Mida teevad esindajad – kuidas olla nähtav?

Mida teevad esindajad – toimiv üliõpilaskogu

TÜÜE struktuur

Liitu TÜÜEga!