VALIMISED 2024
Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse (TÜÜE) ülesanne on seista üliõpilaste huvide ja vajaduste eest ning toetada neid oma õiguste kaitsmisel. Esinduses on enam kui 140 üliõpilast igast instituudist ja valdkonnast ning tööd koordineerivad juhatus ja büroo. Üliõpilased on esindatud igas instituudi ja valdkonna nõukogus, senati koosolekul ja kõigis komisjonides, mis üliõpilaselu mõjutavad. See tähendab, et tudengiesindajal on reaalne sõnaõigus ning võimalus panustada ülikoolielu edendamisesse. Igal kevadel valivad Tartu Ülikooli tudengid endale uued esindajad, kelle mandaat kestab üks aasta. Samuti toimub sel kevadsemestril Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse järelvalvekomisjoni, senati üliõpilasliikmete ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajate valimine. Valimised eelnevalt nimetatud kohtadele toimuvad vastavalt TÜÜE valimiseeskirja järgi ning kandideerimine antud kohtadele avatakse aprillikuu jooksul.
TÜÜE üldvalimiste ajakava 2024
11.03 Valimiste väljakuulutamine
25.03–07.04 Kandideerimisperiood
08.–12.04 Lisaperiood kandideerimiseks
22.–30.04 Valimisperiood
03.05 Valimistulemustest teavitamine
TÜÜE üldvalimiste valimistoimkond*
Renar Kihho, üliõpilaskonna esimees
Anna Martha Seer TÜÜE järelvalvekomisjoni liige
Eve Pehter, Tartu Ülikooli jurist
*Tartu Ülikooli üliõpilaskonna üldvalimiste valimistoimkonna on kinnitanud Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse volikogu.
Milline on TÜÜE struktuur?
Tartu ülikoolis on neli valdkonda ja 32 instituuti ning peaaegu kõigis neis on üliõpilaskogud. Instituudi üliõpilaskogusid on 31 ja igaühes neis üks kuni kuus üliõpilasesindajat. Moodustades valdavalt viiendiku instituudi nõukogust, on nad selle sõnaõiguslikud liikmed ning saavad esitada ettepanekuid muudatusteks.
Ka igas valdkonnas on üliõpilaskogu ning moodustades valdavalt viiendiku valdkonna nõukogust, on nad selle sõnaõiguslikud liikmed ning saavad esitada ettepanekuid muudatusteks. Valdkondade üliõpilaskogud moodustavad üliõpilaskonna volikogu. Volikogu on üliõpilaskonna kõrgeim otsustuskogu, kes valib üliõpilaskonna juhatuse, kinnitab üliõpilasesinduse eelarve ja võtab vastu poliitilisi seisukohti.
Üliõpilasesindajad kuuluvad veel ka ülikooli senati ehk kõrgeima akadeemilise otsustuskogu ning Eesti üliõpilaskondade katuseorganisatsiooni, Eesti Üliõpilaskondade Liidu üldkoosoleku koosseisu.
Üliõpilasesinduse tööd koordineerib juhatus ja büroo. Juhatuse moodustavad üliõpilaskonna esimees ning kuni kaks aseesimeest. Büroo abistab juhatust tööde elluviimisel. Kogu üliõpilasesinduse tööd revideerib järelevalvekomisjon.
Milliseks üliõpilasesindajaks kandideerida?
Kui vaatad eespool välja toodud skeemi TÜÜE struktuurist, siis näed, et see on jaotatud värvide järgi neljaks valdkonnaks ning sealt omakorda instituutideks. Valdkonna üliõpilasesindajad on toeks instituutide esindajatele ning esindavad neid TÜÜE kõrgeimas otsustuskogus, volikogus. Kuigi nii valdkonna kui ka instituudi üliõpilasesindajad seisavad tudengite õiguste eest, on neil siiski mõneti erinevad kohustused. Üliõpilasesindaja töö toimub peamiselt Teamsi ja Outlooki suhtluskanalites.
Instituudi üliõpilasesindaja seisab just enda instituudi tudengite eest. Ühe instituudi üliõpilasesindajad moodustavad instituudi üliõpilaskogu (IÜK).
Valdkonna üliõpilasesindaja seisab terve oma valdkonna tudengite eest. Ühe valdkonna üliõpilasesindajad moodustavad valdkonna üliõpilaskogu (VÜK).
Siin tabelis on võrdleval kujul välja toodud IÜKi ja VÜKi liikmete erinevused ning all olevas ühisosas ka nende sarnasused. Töörühmi on kokku kuus: esimeeste töörühm, kommunikatsioonitöörühm, õppekvaliteedi töörühm, TÜÜE vaimu töörühm, IÜK-meistrite töörühm ja välistudengite töörühm.
💡Mis on valdkonna ja instituudi nõukogud?
Valdkonna nõukogu on valdkonna kõrgeim otsustuskogu, mille pädevuses on muu hulgas valdkonna arengukavade ja eelarve vastuvõtmine.
Instituudi nõukogu on insituudi kõrgeim otsustuskogu, mille pädevuses on muu hulgas instituudi arengukavade ja eelarve vastuvõtmine, õppekavade arutelud ning uute töötajate valimine.
💡Mis on atesteerimine?
Atesteerimine on oma sisult arenguvestlus akadeemilise töötajaga, mis toimub korraliselt iga 5 aasta tagant. Selle eesmärk on reflekteerida õppejõu viimase viie aasta tegevusi ning anda soovitusi järgnevaks perioodiks. Juhul kui akadeemiline töötaja osaleb ka õppetöös, siis peab igasse atesteerimisprotsessi olema kaasatud ka tudeng.
