Neljapäeval, 17. oktoobril kogunesid õpilased ja tudengid Eesti eri paigust Stenbocki maja ette piketile, et tuletada valitsusele meelde, kui oluline on säilitada ligipääs tasuta kõrgharidusele. Meeleavalduse ajendas viimastel nädalatel levinud väited riigi plaanidest kaotada tasuta õppimine eestikeelsetel õppekavadel ning täielikult kaotada tulemusstipendiumid. Piketil pidas kõne ka Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse esimees Renar Kihho, kus selgitas, kui oluline on tasuta kõrghariduse olemasolu Eesti julgeolekule ja tulevikule. Allolevalt kõne täismahus.
Austatud vabariigi valitsus, lugupeetud haridus- ja teadusminister, head kuulajad, kallid kolleegid üliõpilased.
Justnimelt kallid üliõpilased. Kalliks olemist ei saa sel korral tühistada sõnakõlksuga “kallis on siis, kui käed on ümber kaela”. Karm reaalsus on kätte jõudmas ja piilub nurga tagant. Meid ähvardab tõesti hinnasildi kaela riputamine ning teisel viisil kalliks saamine.
Viiksin teid, head kuulajad, mõtterännakule mõneti lähtuvalt just praegusest geopoliitilisest olukorrast. Enam kui 100 aastat on meil olnud meie oma Eesti. Meie oma Eesti, mis ei ole alla vandunud tagasihoidlikult öeldes riukalikele tegudele meie vabaduse, väärtuste ja rahva suhtes. Julgeolekukeskkond on iga päev muutuses ning sõjalise kaitse ja diplomaatia kõrval räägime julgeolekust majanduses, infotehnoloogias ja elukeskkonnas.
Inglise luuletaja Alexander Pope on öelnud “Puudulik haridus on ohtlik”, mistõttu ärgem unustagem eelneva kõrval haridust – vara, mida keegi meilt võtta ei saa. Olen seda seisukohta varasemalt juba jaganud ning pean oluliseks seda täna veelkord teha. Haridus annab väärtused, oskused, teadmised ja vilumuse julgeoleku tagamiseks, kuid hoolitsema peab ka hariduse enda kaitstuse eest. Julgeolek hariduses on täna löödud kõikuma: hetkel pika plaani tegemine õpetamises ei nõua pelgalt vilumust, vaid julgust tõmmata koomale üliõpilastele pakutavas, et mitte devalveerida meie kõrgharidust ühes selle kvaliteediga. Seega tuleb meil valida, kas pealiskaudselt ja koonerdades või süvitsi ja investeerides. Usun, et süvitsi ja investeerides tagame mitte ainult julgeoleku hariduses vaid ka riigis.
Haridus annab väärtused, oskused, teadmised ja vilumuse julgeoleku tagamiseks, kuid hoolitsema peab ka hariduse enda kaitstuse eest.
Kõrghariduse kaitse ei sõltu niivõrd ainult rahalise ressursi olemasolust, kuid see loob võimalusi ja annab vabadust. Annab vabadust mõtelda, annab vabadust tegutseda, annab vabadust olla loominguline, annab vabadust luua, olla innovaatiline. Äsja kevadel seadis Marju Lauristin kahtluse alla vaimult suureks saamise populaarsuse, seda küll meie, noorema põlvkonna seas. Jällegi leian, et peame ka küsima, kui tunnustatud ja toetatud on vaimult suureks saamine meile eelnenud ning täna otsustajate rollis oleva põlvkonna jaoks, kui laual on viisid kõrghariduse maksumüüri taha seadmiseks ja tunnetame kuidas oleme ikka-jälle vähem tähtsam julgeolekuvaldkond. Tudengitega üksi me kõrgharidust ei kaitse.
Täname, et meil on olnud võimalus tunda end turvaliselt kõrghariduse omandamisel. Tunda, et oleme hoitud antud lubadustest. Loodan, et parima kättesaadava hariduse nimel jõuame koos mõistmisele, et vajame head haridust ning selle igakülgset kaitset. Suures pildis ei ole kõrgharidus lihtsalt üks etapp noore inimese elus – see on näitaja, millest sõltub riigi edasine käekäik mistahes küsimuses ja valdkonnas. See on teie, lugupeetud vabariigi valitsus, ülesanne kaitsta iga valdkonna hariduslikku õitsengut ning tagada nii meie vaimult suur Eesti.
Aitäh olemast! Tänan!