TÜÜE lugu

Image

_{Foto: Erinevalt praegusest andsid enne sõda üliõpilasesinduses tooni akadeemiliste organisatsioonide liikmed. Foto pärineb Rahvusarhiivist.}

Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus loodi 17. mail 1920. Organisatsiooni toonaseks nimeks sai Üliõpilaskonna Edustus ning esimeseks esimeheks valiti meditsiinitudeng Josep H. Heinman Eesti Üliõpilaste Seltsist. 

Edustusele eraldati esialgu ruumid praegusel Liivi tänaval, kus paiknes tollal Tartu esimene ja ainus ühiselamu. See hoone anti aga järk-järgult Eesti Riigi Keskarhiivi käsutusse ja üliõpilased pidid leidma uue peavarju. 1926. aastal sai edustus enda käsutusse Ülikooli tänaval peahoone kõrval asuva hoone, mis sai tuntuks üliõpilasmajana ja mida praegu teame Ülikooli kohvikuna.

Image

Põhiliselt käis Üliõpilaskonna Edustuse töö toimkondades, mis jagunesid alalisteks ja ajutisteks. Majandustoimkond tegeles peamiselt üliõpilasmaja ja üliõpilasköögiga. Toimkonna üks esimesi ülesandeid oli asutada üliõpilasmajja ühisköök. See muutus aastate jooksul väga populaarseks: toitlustust pakuti lausa 800–1000 tudengile päevas. Toit oli seal üliõpilastele taskukohane ja seetõttu tuli teistelgi kesklinna söögikohtadel lõunapakkumiste hinda madalal hoida.

Majandustoimkonna kõrval tegutsesid välis-, kultuuri- ja mitmed teised toimkonnad, mis aja jooksul muutusid. Edustus oli laia haardega: anti välja üliõpilaslehte, korraldati loteriisid ja kavandati isegi oma staadioni ehitamist.

Edustuse tegevust rahastati esimestel aastatel projektipõhiste toetuste ja üritustelt saadud tuluga. 1925. aastal vastu võetud ülikooliseadusega kehtestati ülikoolipoolne rahastamine, mis kattis suurema osa edustuse kuludest. Näiteks 1935. aasta eelarve oli 16 000 krooni. Võrdluseks – aastatel 1933–1934 oli Eesti keskmine tunnitasu 29 senti ja päevapalk veidi üle kahe krooni.

Rasked ajad saabusid 1940. aastal esimese Nõukogude okupatsiooniga. Võõra võimu all asus tegutsema uue nime ja teistsuguste põhimõtetega Tartu Riiklik Ülikool. Sarnaselt teiste samasuguste organisatsioonidega lõpetati ka edustuse tegevus. Nõukogude aja kohta ei saa rääkida päris samas kategoorias võrreldavast üliõpilaste huvide esindamisest. 

Sess segas

Mõtteid edustuse taastamisest levis varemgi, kuid 1990. aasta juunikuises Universitas Tartuensises avaldati pöördumine, kus rõhutati vajadust üliõpilaste esindusorgani järele. Ülikooli ajaleht oligi kujunenud foorumiks, kus vahetati mõtteid võimalike üliõpilasesinduse taastamise sammude üle. Kuid järgnenud kuudel edasiminekut ei olnud ja hiljem põhjendasid asjaosalised seda juunis alanud sessiga.

1990. aasta sügisel suudeti siiski välja kuulutada valimised. Need toimusid sama aasta detsembri alguses ülikooli raamatukogu fuajees. Erinevalt sõjaeelsest edustusest oli üliõpilaskonna esindusorgan nüüd 25-liikmeline ja 1996. aastal sai selle nimeks Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus ehk TÜÜE.

Põhiline töö toimus 1996. aasta põhikirja järgi neljas suuremas alalises toimkonnas: haridus-, sotsiaal-, kultuuri- ja teabetoimkonnas. Arvukaimad ja laialdasima tegevusega olid teabe- ja sotsiaaltoimkond, kus oli liikmeid 20 ümber. Lisaks tegutses järelevalve. 1999. aastast on üliõpilasesinduse ruumid asunud ülikooli peahoone kõrval.

Fookuses haridusküsimused

Aastate jooksul on TÜÜE põhikirja ja teisi alusdokumente korduvalt uuendatud. 2001. aastal pandi alus nüüdseks iseseisvalt tegutsevale TÜ üliõpilaskonna sihtasutusele, mis on praegu tuntud tudengiorganisatsioonide koostöövõrgustikuna Ole Rohkem. Erinevalt sõjaeelsest edustusest on TÜÜE peamine eesmärk olnud tegelemine haridusküsimustega, mitte sotsiaalprobleemide või üritustega. Erandiks on traditsiooniline rahvusülikooli aastapäeva ball, mida on korraldanud nii algupärane edustus kui ka TÜÜE.

Image

TÜÜE struktuuris on aastate jooksul tehtud muudatusi, millest märkimisväärseimad on olnud seotud ülikooli üldise struktuurimuudatusega. Praegu on üliõpilaste esindajad kõigis instituutides ja kolledžites. Valdkonna üliõpilaskogu liikmetest moodustub 20-liikmeline volikogu, ülikooli senatis esindab üliõpilasi viis tudengit. Kogu tööd koordineerivad juhatus ja büroo. Kunagiste toimkondade asemel loodi 2013. aastal komisjonid ja töörühmad. Alates 2005. aastast on TÜÜE valimised korraldatud elektrooniliselt.

Üliõpilasesindusest on aastate jooksul võrsunud palju Eesti ühiskonna tippe: ajakirjanikke, teadlasi, poliitikuid, ohvitsere ja teisi oma eriala spetsialiste. Kunagised esindajad töötavad mitmesugustel väärikatel ametikohtadel – kes ministrina valitsuses, kes professorina ülikoolis jne. Üliõpilasesinduses veedetud aastaid meenutades on nad ühel nõul, et kogemus oli panust väärt, leiti häid eluaegseid tuttavaid ja kindlasti oli huvitav.

Tekst ilmus ajakirjas Universitas Tartuensis 2020. aasta mais. Kirjutas Toivo Kikkas.