Korduma kippuvad küsimused

Ülikooli bürokraatias võib olla keeruline orienteeruda, sest üliõpilasi mõjutavaid õigusakte on tegelikult väga palju. Lisaks õppimise ja õpetamise heale tavale kehtib ka doktoriõppe hea tava. Tudengi jaoks on oluline ka iga-aastaselt uuendatav vastuvõtueeskiri, mis määrab kindlaks, millistel alustel tudengikandidaat kvalifitseerub, aga sätestab ka vastuvõtu ajakava ja tingimused eri õppekavadel. Õppekava statuut kirjeldab õppekavadele rakenduvaid kriteeriume, mille alusel võiks toimuda kvaliteedi sisehindamine. Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise korra abil on võimalik kanda üle ainepunkte, mille oled sooritanud mõnes teises kõrgkoolis. Koondnimekirja kõigist õppevaldkonna dokumentidest leiad siit.

Igal üliõpilasel on õppekorraldusega seonduvaid otsuseid võimalik vaidlustada – pöörduda tuleb otsuse tegija poole ning otsus kolme tööpäeva jooksul (v.a lõputööde ja -eksamite hinded, nende kohta loe lähemalt ÕKEst) suuliselt või kirjalikult vaidlustada. Otsusest teatatakse üliõpilasele kolme tööpäeva jooksul. Kui üliõpilane ei ole otsusega rahul, võib esitada apellatsiooni õppeprodekaanile kolme tööpäeva jooksul. Ka neid vaideid, mis esitatakse lõputöö või lõpueksami hinde muutmiseks, menetleb esialgu õppeprodekaan. Edasi saab liikuda õppeprorektori juurde ja sealt juba vaidluskomisjoni, kus on esindatud ka üliõpilased. Rohkem infot leiad ÕKEst. Selleks et keerulises süsteemis hakkama saada, võid julgelt pöörduda TÜÜE poole, meie õigusnõunikul on selliste probleemidega kogemusi ja saame sind kindlasti aidata!

Lühike vastus: neli. Pikem vastus: ühel semestril saab ühes ja samas aines eksamit sooritada kaks korda (korraline eksam + järeleksam). Kui mõlemad ebaõnnestuvad, peab aine uuesti läbima tuleval semestril, mil üliõpilasele antakse jälle kaks katset.  Neljanda negatiivse tulemuse korral üliõpilane eksmatrikuleeritakse semestri lõpuks. Arsti-, hambaarsti- ja proviisoriõppes kehtivad teised reeglid: seal on võimalik kohustuslikes ja valikainetes sooritada üks korraline eksam ning negatiivsele tulemuse puhul veel kaks korduseksamit. Kolmanda negatiivse tulemusega kaasneb eksmatrikuleerimine. Positiivse tulemuse peab saama vaid kohustuslikes ainetes – kui kukud vabaaine läbi, mõjutab see küll su keskmist hinnet, kuid saad õpingutega siiski jätkata ilma hinnet parandamata. Loe rohkem siit.

Õpingute eest peab täiskoormusega õppimisel maksma siis, kui semestris läbitud EAPde maht jääb alla lubatud 6 EAP mahulise eksimisruumiga koormust – esimesel semestril alla 24 EAP, teisel alla 54 EAP ja nii edasi. Näiteks kui üliõpilane läbib esimesel semestril 21 EAPd, peab ta maksma 3 EAP eest. Selle kohta, kui palju üks EAP maksab, saad lugeda siit. Õppetasud rakenduvad ka eksternidele ja osakoormusega õppuritele. Õigusaktiga saad tutvuda siin.

Ülikoolist väljaviskamise ehk sundeksmatrikuleerimise põhjuseid on mitu. Üliõpilane eksmatrikuleeritakse juhul, kui ta ei saa eksamit positiivsele tulemusele neljal korral sooritanud; juhul, kui esmakursuslane ei saa esimese semestri jooksul läbitud aineid 15 EAP mahus või kui osakoormuse õppemaht ei ole täidetud. Nende punktide kohta saad pikemalt lugeda KKK küsimustest 3 ja 4. Doktorant eksmatrikuleeritakse juhul, kui ta atesteeritakse negatiivselt või jäetakse atesteerimata. Lisaks võib eksmatrikuleerimiseni viia akadeemiline petturlus, mis võib seisneda spikerdamises, kaasüliõpilase pealt mahakirjutamises või plagieerimises. Väljaviskamisele eelneb enamasti noomitus. Täpsemalt saad rikkumiste kohta lugeda ÕKEst. Ka õigeaegselt õppekava mahu täitmisega kaasneb eksmatrikuleerimine, seega ei tasu juhul, kui sinu meilikasti saabub bakalaureuseõpingute lõpus eksmatrikuleerimisteade, veel paanikat tunda – oled saanud hoopis hea asjaga hakkama!

Õpingute pikendamist saab taotleda igas õppeastmes täiskoormusega õppiv tudeng 12 kuu ulatuses. Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega ja võõrkeelsel õppekaval sihtstipendiumiga õppiv üliõpilane peab hüvitama pikendusaja esimesel semestril iga eelmistel semestritel õppekava kohaselt puudu oleva ainepunkti. Pikendusaastal olev üliõpilane ei saa taotleda stipendiume ja toetusi, kuid ülejäänud üliõpilasstaatusega kaasnevad õigused, sealhulgas ravikindlustus, säilivad. Loe täpsemalt ÕKEst ja siit.

Üliõpilasel on õigus saada akadeemilist puhkust omal soovil üks kord igas õppeastmes nominaalse õppeaja jooksul kuni üheks aastaks; lisaks saab akadeemilisele puhkusele minna seoses lapse hooldamisega, tervislikel põhjustel ja kaitseväkke minnes. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid. Ülikool tühistab akadeemilisele puhkusele siirduva üliõpilase registreeringud õppeainetele, välja arvatud juhul, kui koos akadeemilise puhkuse avaldusega esitab üliõpilane nimekirja õppeainetest, millele ta oli akadeemilisele puhkusele minnes registreeritud ja mille läbimist ta soovib akadeemilise puhkuse ajal jätkata. Omal soovil akadeemilisele puhkusele minnes katkeb ravikindlustus. Akadeemilisele puhkusele minemiseks tuleb esitada vastav taotlus dekanaadi töötajale. Rohkem infot siit.

Enlighti kaasatuse konkurss

Tartu Ülikooli üliõpilasi oodatakse kandideerima Enlighti kaasatuse auhinnale

Pilt Tartu Ülikooli Üliõpilasesindusest 2023. aasta sügisel.

Selgusid 2024/2025 õppeaasta üliõpilasesindajad

Pilt neljast inimesest heledates riietes.

Sotsiaalteaduste valdkonna esindajad