Seisukohad

Tartu Ülikoolis pakutav kõrgharidus on nii sisult kui ka vormilt tänapäevane ja teaduspõhine. Kõrghariduse sisu teaduspõhisuse tagab ülikooli kõrgetasemeline teadustöö. Kõrghariduse vormilise tänapäevasuse ja teaduspõhisuse tagavad õppimiskeskne õpikäsitlus ja teaduslikult tõendatud efektiivsete õppemetoodikate kasutamine. Õpiväljundite saavutamine on lisavajadustega õppijatele tagatud kohandatud õppe- ja hindamismeetoditega. 

6.1. Õppekvaliteet — õppija arengu suunamine õppija ja ühiskonna jaoks olulises suunas; õppetegevuse vastavus seadustest ja ülikooli regulatsioonidest tulenevatele nõuetele; õppetöö eesmärgipärasus (fit for purpose). 

6.1.1. Ülikool sõnastab ja juurutab kvaliteedijuhtimise põhimõtted ning selge kvaliteedikindlustuse süsteemi, mis hõlmab endas koostööd kõigi õppetöö osapooltega kõikide õppeprotsessi osade osas. Kvaliteedijuhtimise süsteemis on omavahel seotud eesmärgistamine, tegevuste, tagasiside kogumise, osapoolte kaasamise ja arendustegevuste etapid. Kvaliteedijuhtimise põhimõtteid rakendatakse ülikooli valdkonna, instituudi ja õppekava tasemel. 

6.1.2. TÜ pakutav õpe on väljundipõhine, faktiteadmistele eelistatakse rakendamise, analüüsi, sünteesi ja hindamise oskusi. Pööratakse tähelepanu ülekantavate oskuste õpetamisele. 

6.1.3. Õppeaines järgitakse konstruktiivse sidususe printsiipi – eesmärk, väljundid, sisu, meetodid, hindamismeetod ja -kriteeriumid on omavahel kooskõlas. 

6.1.4. Õpe on õppimiskeskne – õppeprotsessi keskmes on õppija ja õppimine, st oluline on, mida ja kuidas õppeprotsessis õppija omandab. 

6.1.5. Kirjalikke töid peaks hindama anonümiseeritult/isikustamata, välistamaks üliõpilaste ebavõrdset kohtlemist hindamisel ja edendamaks ühtsetest hindamiskriteeriumitest lähtumist.

6.1.6. Õppekvaliteedi pidevaks arenguks on ülikoolis õppekonsultandid ja haridustehnoloogid, kes pakuvad õppejõududele ja õppekava juhtidele tuge õppe ja õpetamisoskuste arendamisel. Optimaalseks toetuseks on vajalik vähemalt 1 õppekonsultant ja 1 haridustehnoloog 400 akadeemilise töötaja kohta. Õppekonsultantide ja haridustehnoloogide ametikohtade rahastus on õppevaldkonna prioriteet ja jätkusuutlik. Õppe arendusteks pakub ülikool paindlikke võimalusi, sh sihtotstarbelisi toetusi.

6.1.7. Interdistsiplinaarsuse suurendamiseks võimaldavad bakalaureuseõppe õppekavad kõrvaleriala valikut (sh teistest valdkondadest) ja pakutakse interdistsiplinaarseid  magistritaseme õppekavu.

6.1.8. Kõrgeima võimaliku kvaliteediga õpet pakutakse võrdväärselt, sõltumata õppevormist, st distantsõpe, e-õpe jne.

7.1. Õppekorraldus – õppevaldkonna tegevust raamistavad ja suunavad reeglid, mis ühtlustavad õppetegevuse vormilist toimimist.

7.1.1. Ülikoolil on olemas õppekorralduseeskiri, mis on kättesaadav, kasutajatele arusaadav ja tänapäevast õpet toetav ja arendav.

7.1.2. Õppekorralduseeskirja muudatused tulenevad kõrgemate õigusaktidega kooskõlla viimisest või  ülikooliväliste ja -siseste tegurite mõjust eesmärgiga toetada ja arendada õppetegevust. Muudatused kooskõlastatakse üliõpilasesindusega.

7.1.3. Õppekorralduseeskiri toetab väljundipõhist õpet ning kaasaegsete õpetamis- ja hindamismeetodite kasutamist.

8.1. Õpikeskkond — üliõpilasi ümbritsev vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslus, milles üliõpilased arenevad ja õpivad. 

8.1.1. Füüsiline õpikeskkond

8.1.1.1. Igas õppehoones on tudengitele suunatud õpi- ja puhkeruumid või -alad ning rühmatööd soodustavad ühisõppevõimalusi, mis on universaalse disainiga ja ligipääsetavad tudengite vajadustele vastavatel aegadel.

8.1.1.2. Valgus, värske õhk, müra, niiskus, temperatuur ja teised füüsilise keskkonna näitajad vastavad Eestis kehtestatud töö- ja õpperuumide standarditele. 

8.1.1.3. Ülikoolilinnakus peavad kõik hooned olema ligipääsetavad erinevatele lisavajadustega tudengitele.

8.1.1.4. Joogivesi (eelistatult kraanivesi) on kättesaadav ning automaadid ja kraanid on kohandatud säästlikuks ja joogipudeli täitmist võimaldavaks.

8.1.1.5. Ülikool pakub oma tudengiorganisatsioonidele tegutsemiseks ruume ja võimalusi, sh õpperuume õppetöövälisel ajal. Ruumide renditingimused on tudengisõbralikud ja ruumide broneerimissüsteem ühendatud ülikooli teiste infosüsteemidega. 

8.1.1.6. Ülikool pakub piisavalt ja mitmekesiseid sportliku eluviisi ja tervise edendamise võimalusi. Ülikool soodustab ja toetab liikuvat eluviisi, sh distantsõppes.  

8.1.1.7. Koostöös ülikoolidega peab linnavalitsus tagama kergliiklusteid ja parendama ühistranspordi marsruute ja graafikuid õppehoonestuse vahel.

8.2.1. Üliõpilaste vaimne tervis

8.2.1.1. Ülikoolis toimub pidev teavitustöö vaimse tervise probleemide olemusest, ennetusmeetmetest ja pakutavatest vaimse tervise probleemide lahendamise võimalustest.

8.2.1.2. TÜ nõustamiskeskuse pakutavad teenused on kättesaadavad kõikidele üliõpilastele ja ülikooli töötajatele, sh regionaalsetes kolledžites. TÜ Nõustamiskeskuse broneeringusüsteem on virtuaalne, kättesaadav ja kasutajasõbralik. 

8.2.1.3. TÜ tuutorite koolitusprogrammi kohutuslikuks osaks on tuutorite teadlikkuse tõstmine vaimse tervise alastest küsimustest ja ülikooli pakutavatest ennetus – ja lahendusmeetmetest. 

9.1. Õppejõud — õppetööd läbiviivad isikud.

9.1.1. Õppetegevuste läbiviimist (sh lõputööde juhendamist) eeldavatele ametikohtadele asumiseks on vajalik eelnev õpetamisalane kogemus, teoreetiliste koolituste läbimine ja/või kokkulepitud plaan vastavasisuliste koolituste läbimiseks kuni 3 aasta jooksul pärast ametikohale asumist.

9.1.2. Õppejõudude õpetamisalast professionaalset arengut toetavad keskselt koordineeritud kollegiaalse tagasiside kogukonnad. Alustavaid õppejõude ja oma õpetamist arendada soovivaid õppejõude toetavad mentorid. 

9.1.3. Õppejõudude õppe-, teadus- ja juhtimisülesannete koormuse jaotus ja tasustamine võimaldab tööülesannetele keskenduda ja on motiveeriv. Ülikoolis on võimalik õppetööle fokusseeritud karjäärirada. 

9.1.4. Õppejõudude professionaalne areng on süsteemne ja pidev protsess ning prioriteetne personalipoliitika valdkond.

9.1.5. Väärtustatud on akadeemiline õpetamine, sh oma õpetamise uurimine. Oma õpetamise uurimist kajastavad publikatsioonid on võrdväärselt väärtustatud erialaste publikatsioonidega.

9.1.6. Õppejõudude atesteerimisel ning uute ametikohtade täitmisel lähtutakse  õppejõu eneseanalüüsist, refleksioonist ja portfooliost, milles sisaldub ka eelnevalt kogutud üliõpilaste tagasiside analüüs ja õpetamisega seotud tegevuskava.

9.1.7. Õppejõudude atesteerimise protsessi on vähemalt sõnaõigusega kaasatud üliõpilased, õppekonsultant ja programmijuht.

9.1.8. Õppekavade terviklikkuse tagamiseks teevad õppejõud, programmijuht ja programminõukogu koostööd. Õppejõud vastutab selle eest, et tema õppeaine(d) õppekava üldeesmärkide ja arendustegevustega kokku sobiks. 

9.1.9. Õppejõudude järelkasvu toetamiseks on igal õppeastmel võimalik üliõpilastel osaleda õppeassistentidena õppe läbiviimisel. Üliõpilastest õppeassistente toetatakse mitmekülgselt õpetamisalaste seminaridega ning nende tegevust tunnustatakse ja tasustatakse. 

10.1. Õppekava on ühise eesmärgi ja õpiväljunditega õppeainete kogumik, millel on kindlad kokkulepitud aluspõhimõtted, struktuur, maht ja korraldus. Õppekava juhib programmijuht.

10.1.1. Õppekavade sisu ja ülesehituse vastavus õppekava eesmärgile hinnatakse regulaarselt kaasates üliõpilasesindajaid ja teisi huvipooli. Läbiviidud hindamiste tulemusel valmivad arendustegevuste tegevuskavad, kus on välja toodud eesmärgid, tähtajad ja vastutajad.

10.1.2. Õppekava väljundite omandamine on tagatud õppekava kohustuslike ainete läbimisega, eelistatult tagavad iga väljundi saavutamise mitu õppeainet. 

10.1.3. Õppekavas tagatakse õppeainetevahelised sujuvad üleminekud tarbetu dubleerimiseta. 

10.1.4. Ülekantavate oskuste õpetamine toimub aditiivsel ehk erialaainetesse integreeritud meetodil.

10.1.5. Õppekavas on olemas mobiilsusaken välisõpingute ja/või -praktika läbimiseks. Mobiilsusakna kasutamisel on tagatud õpingute lõpetamine nominaalajaga. 

11.1. Programmijuht vastutab õppekava terviklikkuse ja arendustegevuste eest.

11.1.1. Programmijuhi positsioon on ülikoolis väärtustatud tugistruktuuri ametikoht. Programmijuhile on võimaldatud töö korraldamiseks vajalik töökoormus.

11.1.2. Programmijuhile on tagatud ressursid õppekava arendustegevuste elluviimiseks.

11.1.3. Programmijuht juhib programminõukogu tööd ja vastutab selle eest, et programminõukogu viiks läbi regulaarseid õppekava hindamisi ning panustaks sisuliselt arendustegevuste elluviimisesse.

Oma tegevuse kohta informatsiooni kogumiseks ja arendustegevuste planeerimiseks ning toetamiseks kogub ülikool tagasisidet. Tagasisidemehhanismide väljatöötamisse peavad olema kaasatud erinevad asjasse puutuvad osapooled, nende hulgas kindlasti üliõpilased, õppejõud, vilistlased, ettevõtjad ja vabakonna esindajad. Kehtestatud on kindel kord tagasiside kogumiseks, analüüsimiseks, tulemuste esitamiseks ja kasutamiseks ning talletamiseks. Tagasiside andmisel lähtutakse heast tavast ja elementaarsest viisakusest. Tagasisideküsimustikud on võimalikult lühikesed tagamaks maksimaalne vastamise sisukus. Tagasisidesüsteemi juurde kuulub tulemuste esitamise platvorm. Üliõpilastelt kogutav tagasiside on konfidentsiaalne.

12.1. Õppeainete tagasiside on suunatud õppeaine kui terviku arendamisele, sh õppeaine korraldus, materjalid, õppemetoodika, hindamine. 

12.1.1. Tagasisidet kogutakse süstemaatiliselt kõikide õppeainete sisu ja korralduse ning õppejõudude õpetamistegevuse kohta. 

12.1.1.1. Tagasiside kogumisel tagatakse üliõpilase konfidentsiaalsus. Tagasiside isikustamise ja/või kustutamise tingimused on avalikud.

12.1.1.2. Õppeainete tagasiside analüüsimise ja selle põhjal arendusplaanide koostamise ja elluviimise eest vastutab vastutav õppejõud, sh mitme õppejõuga õppeainetes. 

12.1.1.3. Õppeainete tagasiside kvantitatiivsed tulemused on kõikidele üliõpilastele kättesaadavad. Üliõpilasesindajatele on tagatud ligipääs ka kvalitatiivsetele tulemustele. 

12.1.2. Õppeaasta tagasiside on suunatud õppekava arendamisele ja õppeaineteüleste väljundite  õpetamise kaardistamisele. Õppeaasta tagasisideküsimustike tulemuste analüüsi ja selle põhjal arendusplaanide koostamise ja elluviimise eest vastutab programmijuht.

Õppe tugiteenused hõlmavad teenuseid, mille eesmärk on toetada üliõpilasi õppeperioodil parimal võimalikul viisil, suurendades üliõpilaste hakkamasaamist õppetöös, teadlikkust õpiteekonna kujundamisel,  valmistumist tööturule sisenemiseks. 

13.1. Nõustamisteenused

13.1.1. Õppe-, karjääri- ja lisavajadustega üliõpilaste nõustamisteenused on kättesaadavad kõikidele üliõpilastele, sh regionaalsetes kolledžites. 

13.1.2. Karjäärinõustamine aitab üliõpilastel teha teadlikumaid valikuid oma õppimises (sh erialavalik) ja planeerida oma karjääri. Õppekava valikuvõimaluste alane informatsioon on kättesaadav kõikidele üliõpilastele kogu õpingute vältel. 

13.1.3. Õppenõustamine aitab lahendada õppekorralduslikke ja õppetööd puudutavaid küsimusi ning lähtub üliõpilase vajadustest. 

13.1.4. Psühholoogilist nõustamist käsitletakse õpikeskkonna vaimse tervise alapeatükis.

13.2. TÜ Raamatukogu ja selle haruraamatukogud pakuvad üliõpilastele õppimiseks sobivat keskkonda üliõpilastele sobivatel aegadel, sh rühmatööruume. TÜ Raamatukogu tagab ligipääsu õppetööks vajalikule kirjandusele ja andmebaasidele lisatasudeta.

Doktoriõpe on õppe-, teadus- ja arendustegevusi või loometööd siduv kõrgharidusõpe, mille eesmärgiks on iseseisvate teadus-, arendus- või kutsealaseks loometööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. 

14.1. Ülikoolil on olemas doktoriõppe hea tava, mis kirjeldab ülikooli nägemust doktoriõppe korraldamisest ja selle läbimisest. Doktoriõppe hea tava on soovituslik kõikidele osapooltele. 

14.2. Doktorantuuri õppekohtade loomine ja vastuvõtt vastab doktorandi ja tema juhendaja võimekusele ning on ressurssidega kooskõlas. Doktoriõppe juhendajal on soovituslikult maksimaalselt kuni 5 juhendatavat. Juhendaja atesteerimisel võib erandkorras juhendatavate arvu tõsta, kui seniste juhendatavate atesteerimised on edukad ja juhendamise tagasiside positiivne. Doktorandi juhendaja on läbinud juhendamisalase (täiend)koolituse.

14.3. Doktorandi põhiülesanne on doktoriõppe plaanis kokkulepitud teadustöö tegemine ja erialase pädevuse omandamine. Doktorandile antavaid ülesandeid, mis ei ole otseselt seotud doktoriõppega tasustatakse kas rahaliselt või ainepunktidega. Doktorandil on õigus lisaülesannetest keelduda, kui need ei ole otseselt doktoriõpingute ja uurimistööga seotud ning nende maht, sagedus ja/või iseloom takistavad põhiülesannete täitmist.

14.4. Doktorandil on võimalus kujundada oma õpinguid vastavalt individuaalsetele eesmärkidele. Doktorandi ülesanne on saavutada teadusliku uurimistöö pädevus ja seda teadusartiklite kaudu väljendada. Ülikool võimaldab juhtimise, meeskonnatöö ja projektide (sh rahastamistaotluste) koostamise oskuste, õpetamis- ja juhendamispädevuste, eriala populariseerimise ning intellektuaalomandi õiguskaitse alaste teadmiste omandamist. 

14.5. Doktoriõppe üleülikooliliste ainete moodul on laiapõhjaline ja pakub valikuvõimalusi üldpädevuste arendamiseks. 

14.6. Atesteerimiskomisjoni ülesanne on doktorandi tööle tagasiside andmine, samuti juhendaja töö hindamine. Atesteerimiskomisjoni ülesanne on hinnata seda, kas doktorant on täitnud seatud eesmärgid ning kas juhendaja on teda piisavalt toetanud. Atesteerimisaruandes on koht õppeprotsessile tagasiside andmiseks. Komisjoni töösse on kaasatud vähemalt üks ülikooliväline komisjoniliige või inimene väljastpoolt valdkonda (sõltumatu liige).

Riiklikult rahastatud teadus on avalik hüve, mille tulemused on kasutatavad teadmistepõhises riigivalitsemises, teadmistepõhise majanduse toetamisel ja arendamisel, suurte väljakutsete lahendamisel, hea elukeskkonna ja kultuurilise arengu tagamisel.  Teaduse rahastamine on jätkusuutlik ja võimaldab kõrgtasemel teadustööd. 

15.1. Erasektori rahastus teadus- ja arendustegevuses kasvab püsivalt ja vastavalt teadusleppele ja teadustegevuse riiklikele arengukavadele. 

15.2. Üliõpilasi kaasatakse võimalikult varakult teadusgruppide tegevustesse. Selleks toimib regulaarne teadusgruppide tegevuse ja kaasamisvõimaluste kommunikeerimine üliõpilastele, sealhulgas teadustöö teemade väljapakkumise kaudu. 

15.3. Ühiskond väärtustab doktorikraadiga tööjõudu. Doktorandid oskavad oma teadmiste ja oskuste väärtust näha ning seda ka ühiskonnale näidata. Koostööprojektid erasektoriga aitavad doktorikraadiga spetsialistidel eraettevõtlusesse liikuda.

15.4. Ülikool soodustab teadmussiiret era- ja avalikku sektorisse. Tartu Ülikool töötab selle nimel, et ettevõtted teevad ülikooliga teadus- ja arendustegevusalast koostööd. 

16.1. ÕIS on kasutajale mugav, praktiline, turvaline ning kaasaegne töökeskkond, mis ühildub teiste ülikooli pakutavate veebipõhiste keskkondade ja süsteemidega. ÕIS võimaldab ühildumist nende veebipõhiste keskkondade ja süsteemidega, mida üliõpilased ja ülikool kasutavad. 

16.2. ÕISi kui kohustuslikku ja ametlikku õppetöö korraldamise platvormi täidavad õppejõud ja programmijuhid täpse, uue, asjakohase ja arusaadava infoga. 

16.3. ÕIS toetab tagasisidesüsteemi ning õpianalüütika abil andmete kogumist ja kasutamist õppe ja õppe tugiteenuste arendamiseks parimal viisil, rikkumata sealjuures kasutajate turvalisust või privaatsust. ÕISi arendamistes pööratakse tähelepanu tähelepanu sellele, et üliõpilaste isiklikud andmed ja matriklinumbrid koos nimedega ei ole avalikult kättesaadavad. 

16.4. Õppetööks vajalikud veebipõhised õpikeskkonnad on üliõpilastele kasutajasõbralikud, tasuta ning ligipääsetavad ühe ühise veebiplatvormi kaudu.

Välisüliõpilased kuuluvad Tartu Ülikooli üliõpilaskonda ja Tartu Ülikooli üliõpilasesindus seisab nende huvide, vajaduste ja õiguste eest, sõltumata välisüliõpilase rahvusest ja päritolust. Käsitleme välisüliõpilastena kõiki Eestis või mõnes välisriigis asuvat Tartu Ülikooli õppekavadel immatrikuleeritud üliõpilast.

17.1. Välisüliõpilastele on tagatud kõik üliõpilasstaatusega kaasnevad ning riigi ja ülikooli õigusaktidest tulenevad sotsiaalsed tagatised. 

17.2. Välisüliõpilastele on tagatud võimalus osaleda üliõpilaskonna huvide, õiguste ja vajaduste kaitsmise eesmärgil esindustöös. 

17.3. Ülikooli välis- ja siseveebi sisu on inglise keeles kättesaadav ja aktuaalne. 

17.4. Ülikool võimaldab välisüliõpilastel läbida erialase praktika ning pakub eesti töö- ja praktikaturule suundumiseks vajalikke keelekursuseid. Tartu Ülikooli üliõpilasesindus soosib välisüliõpilastele sobivate töö- ja praktikapakkumiste ühise andmebaasi loomist ja toetab teabe levitamist üliõpilaste siseveebi kaudu. 

17.5. Tartu Ülikooli ingliskeelsed õppeained ja õppekavad on kvaliteetsed ja õppijakesksed. Ingliskeelsetele õppekavadele kehtivad eestikeelsete õppekavadega võrdväärsed kvaliteedinõuded.

Jätkusuutlik ja paindlik kõrghariduse rahastamise süsteem on oluline kogu valdkonna toimimiseks ja arenguks. 

18.1. Kõrghariduse rahastamisskeem kombineerub avaliku ja erasektori panustest, leibkonna panus kõrgharidusse ei suurene. 

18.2. Ülikoolid ja üliõpilaskonnad töötavad koos selle nimel, et tagada õppekvaliteedi säilitamiseks ja tõstmiseks vajalik kõrghariduse rahastus.

18.2. Kõrghariduse rahastamisega seotud otsused riigi ja ülikooli poolt ei tõsta üliõpilaste elukallidust.

Seoses 2023. aasta riigikogu valimistega võttis üliõpilaskonna volikogu 2022. aasta lõpus vastu viis täiendavat seisukohta kõrghariduse rahastamise kohta. Tegemist on ettepanekutega, mille täitmist Tartu Ülikooli üliõpilaskond pooldab:

18.4. Kõrgharidust ei maksta kinni tudengi rahakotist ja riigipoolne rahastus peab tõusma 1,5%-ni SKP-st.

18.5. Vajaduspõhine õppetoetus peab tõusma 340 euroni kuus ja vanus selle saamiseks peab langema 21. eluaastale.

18.6. Riik peab pakkuma tuge era- ja avalikule sektorile et tekitada juurde ühiselamukohti viisil, et igal tudengil oleks õigus sellega arvestada.

18.7. Riigi poolt määratud tulemusstipendiumi fondi suurust Tartu Ülikoolile tuleb tõsta viisil, et iga väga heade õpitulemustega üliõpilane saaks toetatud ja tunnustatud.

18.8. Õppelaen peab olema tagatud igale tudengile, selle maksmimumäär peab vastama elukalliduse muutustele, kasumi intress peab olema 0% ning tagasimakse seotud lõpetaja majandusliku seisuga.

Tartu Ülikool on eeskujuks jätkusuutlike ja keskkonnasõbralike praktikatega. Keskkonnasäästlikkus on oluline osa ülikooli arengukavast, ülikool mõõdab seda järjepidevalt ja liitub rahvusvaheliste jätkusuutlikkuse võrgustikega. Üliõpilaskond ja ülikooli töötajad käituvad keskkonnasäästlikult.

19.1. TÜ eelistab taastuvenergialahendusi nii elektri- kui ka soojusenergeetikas ning rakendab innovaatilisi energiasäästumeetmeid. Olemasolevate hoonete renoveerimisel ja uute rajamisel püüeldakse kõrgeima võimaliku energiatõhususe poole.

19.2. TÜ hoonetes tarbitakse vett säästlikult.

19.3. TÜ jäätmekäitlus võimaldab prügi sorteerimist – biojäätmed, paber ja papp, plastpakend ja  olmeprügi. Paberi tarbimise vähendamiseks välditakse e-dokumentide printimist. 

19.4. Tagatud on head võimalused keskkonnasõbraliku transpordiga ligipääsuks ülikooli hoonetele (eelkõige nutikas ja hästi korraldatud rattakasutuse süsteem). Tööalased pikad autosõidud asendatakse virtuaalsete koosolekutega. Ülikooli valdustes seatakse koostöös kohaliku omavalitsusega prioriteediks jalakäijate ja jalgratturite huvid. 

19.5. Ülikooli hooneid ümbritsev haljastus on looduslikku mitmekesisust soodustav ja säästlik. 

19.6. Ülikooli hoonetes ja üritustel pakutakse toitu taaskasutatavates nõudes. Pakutav toit on tervislik ja mitmekesine, võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega. 

19.7. Ülikooli liikmeskond on teadlik rohelise ülikooli põhimõtetest ja käitub oma igapäevaelus keskkonnasäästlikult.

Tartu Ülikool on kaasavalt, läbipaistvalt ja strateegiliselt juhitud akadeemiline organisatsioon. 

20.1. Ülikooli juhtimine on kooskõlas TÜ-s kokkulepitud väärtustega. Ülikooli traditsioonid ja sümbolid on ülikooli liikmete jaoks olulised a ühtsed. Samas kui mõni tegevus või traditsioon ei täida enam oma eesmärki, tuleks see kas ümber mõtestada, uuendada või sellest loobuda.

20.2. Ülikooli strateegiline juhtimine on pikaajalise vaatega ühiskonna arengule ja vajadustele. Strateegilised otsused, mis langetatakse ülikooli arengukava kontekstis, fookuste ja eesmärkide valimisel lähtuvad sellest, mis on ühiskonnale pikas perspektiivis kasulik. 

20.3. Eelarve juhtimine ülikoolis tuleneb valitud strateegilisest suunast. Ülikooli eelarve jaotatakse vastavalt ülikooli valitud pikaajalisele strateegiale, fookustele ja eesmärkidele. 

20.4. Ülikoolis väärtustatakse juhtimist ning lisaks karjäärile teaduse ja õppe vallas on võimalik teha karjääri juhtimises. Juhtimine on ülikooli organisatsioonikultuuri selgelt väljendatud osa, sellele pööratakse tähelepanu ja tunnustatakse häid juhtimispraktikaid. Eksisteerib juhtimise eesmärgistamine ning tulemuste hindamine vastavalt seatud eesmärkidele, ühtlasi arvestatakse juhtimistöö koormusega teadus- või õppetöö hindamisel.

20.4.1. Juhtimisoskuste arendamiseks eksisteerib ja toimib juhtimise heade praktikate jagamise süsteem. 

20.4.2. Juhtimisülesannete täitjatele eksisteerib ja toimib süsteemne, läbimõeldud koolitusprogramm. Selline programm on loomulik osa juhiks saamise protsessist. 

20.4.3. Juhtimisülesannete täitmiseks kaasab juht täidesaatvat meeskonda ja akadeemilisi otsustuskogusid lähtuvalt organisatsiooni (või üksuse) strateegiast ja organisatsioonikultuurist ning omab infot üksuse siseasjadest. 

20.4.4. Juhtimises keskendutakse strateegia elluviimisele, struktuuri haldamisele ja kohandamisele, eelarve ja inimressursside haldamisele ning arendamisele, sise- ning väliskommunikatsioonile. 

20.5. Ülikoolipere liikmete ebavõrdset kohtlemist ja vääritut käitumist puudutavaid kaebusi menetletakse kindlatest protseduurireeglitest lähtuvalt ja läbipaistvalt. Teave nimetatud süsteemi olemasolekust, eesmärgist ja toimimisest on kättesaadav kõikidele osapooltele ja reaalsuses rakendatav. Sarnasesisuliste ja/või oluliste probleemide ilmnemisel ülikoolipere liikmete võrdsel kohtlemisel või vääritu käitumise vallas, tehakse ettepanekud ülikooli tegevuste korrigeerimiseks. Probleemkohtade ilmnemisel menetlussüsteemi toimimisel korrigeeritakse süsteemi eesmärgipäraselt.