VAHEKOKKUVÕTE: Mis kõrghariduse rahastuse teemal vahepeal toimunud on?
Möödunud sügisel kirjutasime ülevaate kõrghariduse hetkeseisust, et anda lihtsalt edasi, mis variandid poliitikutel ja otsustajatel parasjagu laual on. Vahepeal oleme kõrghariduse rahastuse teemaga edasi tegelenud, aruteludes osalenud ja teemat pildis hoidnud. Mis vahepeal toimunud on?
Septembris (2024) lõi Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL) rahvaalgatuse „Tasuta kõrghariduse säilitamine”. Algatuse loomise ajendas mullu suvel toimunud arutelud võimalikust ülikoolide administreerimistasust ning haridus- ja teadusministeeriumi konkreetsest sammust lõpetada tulemusstipendiumi maksmine. Rahvaalgatus kogus 7862 allkirja ning esitati Riigikogule, kus kultuurikomisjon võttis selle menetlusse.
Selle aasta alguses (20. jaanuaril) toimus Riigikogu kultuurikomisjoni istung, kus eelmainitud rahvaalgatuse arutamisel osales EÜL koos üliõpilasesinduste juhtidega (sh TÜÜE) ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Läks nii, et algatuse arutamiseks jäi lõpuks ca 30 minutit aega, mis oli planeeritust tunduvalt vähem. Siiski jõudsime arutleda võimalike eraraha kaasamise viiside ning administreerimistasu üle, mis praegu ei ole enam niivõrd fookuses, sest puudub pikaajaline perspektiiv.
Samuti käis läbi väljatöötamiskavatsus (VTK), mille kohaselt on haridus- ja teadusministeeriumil (HTM) plaan muuta õppelaen üliõpilasele atraktiivsemaks. Selleks on plaanis tõsta laenu maksimumsumma õppeaastas 6000 eurole ning kaotada ära eraisikust käendaja ja kinnisvaratagatise nõue. Samuti on soov langetada kommertsintressimäära 1,2%-ni aastas (lisandub 6 kuu euribor) ning üliõpilase poolt tasutava intressimäära ülempiiri 5%-lt 3%-ni. Lisaks on plaanis pikendada õppelaenu tagasimakseerioodi kolmekordsele või neljakordsele läbitava õppekava nominaalaja pikkusele. Õppelaenu muutmise plaanidest saab rohkem lugeda HTMi kodulehelt.
Jõudsime kohtumisel tõdemusele, et lisaks sellele, et kõrgharidus peaks olema kõigile ligipääsetav, on oluline ka kõrghariduse kvaliteet ning riigi seatud strateegilised eesmärgid kõrgharitud elanikkonna kasvatamisel. Rahvaalgatus on jätkuvalt menetluses.
Kõrghariduspoliitika tööruhm
Lisaks kultuurikomisjonile ja rahvaalgatusele on HTM-i juurde moodustatud ka kõrghariduspoliitika töörühm, mis kogunes esimest korda möödunud oktoobris. Töörühma kuuluvad ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide esindajad – Eesti üliõpilaskonna esindajaks on töörühmas EÜL. Töörühmal on palutud välja töötada ettepanekud ja jätkusuutlik pikk plaan kõrghariduse rahastamiseks 2025. aasta veebruari lõpuks. Töörühma kohtumisteks on EÜLi juhatus küsinud sisendit üliõpilasesindustelt ning peamiselt on olnud arutusel eraraha kaasamise võimalused, et hoida kõrghariduse rahastus kasvutrendis ka peale 2027. aastat.
Rektorite Nõukogu paneelarutelu
HTMi juurde moodustatud töörühma tegevusele ja plaanide väljatöötamise kõrval kutsus Rektorite Nõukogu kokku ka kõrghariduse kõneisikud. Poliitikud, rektorid ja president Alar Karis kogunesid 4. veebruaril Tallinna Tehnikaülikoolis (TalTech), et arutleda järgmise 25-aasta kõrghariduspoliitika olulisemate küsimuste üle.
Päeva jooksul toimus paneelarutelu ning mitmed väiksemad aruteluringid. Paneelaruteludele eelnevalt andsime koos Miia Maris Praksiga Riigiteaduste Seltsist ülevaate tudengite vaatest Eesti kõrghariduspoliitikale.
Arutelupäeva viimase paneeli sissejuhatuses märkis Kristina Kallas, et kõik erakonnad tunnetavad kõrghariduse olulisust ja vajalikkust, kuid puudub üksmeel, kus peaks kõrghariduse lisaraha tulema. Riigiteaduste Seltsi poliitikalabori koostatud parlamendierakondade kõrgharidusvaadete analüüsist* ilmnes, et erakondadest omavad rahastuse osas kõige selgemat seisukohta Eesti 200 ja Reformierakond. Teistel suurematel erakondadel (EKRE, Isamaa, Keskerakond) analüüsi põhjal kõrghariduse rahastuse ideed puuduvad.
Küsitlus
Lisaks eelnimetatule loodi TÜÜE eestvedamisel ka küsitlus, mida palusin Eesti kõrgkoolide üliõpilasesindustel oma tudengite seas jagada. Küsimustiku eesmärk oli välja selgitada tudengite vaated kõrghariduse pikale plaanile ning nendele prioriteetsed valdkonnad. Küsitluse tulemused esitati paralleelselt erakondade kõrghariduspoliitika analüüsile Rektorite Nõukogu arutelupäeval.
Küsitlusest selgus, et tudengite meelest on kõrghariduse pikas plaanis kõige olulisemateks teemadeks rahastus, õppetoetused, tulemusstipendium, õppekvaliteet ja konkurentsivõime. Seejuures märgiti arvukalt, et möödunud aasta lõpuga kaotatud tulemusstipendium (100 eurot) oli oluline preemia ning pani üliõpilasi ekstra pingutama. Samuti märkisid tudengid murekohana, et on erialasid, kus karjäärivalikud puuduvad ning koostöö erasektoriga ei ole piisavalt tõhus. Vastustest peegeldus, et üliõpilased on Eesti kõrghariduse tuleviku osas ebakindlad – tajuti, et kõrgharidus vajab lisaraha või ümberkorraldusi ning eestikeelne kõrgharidus peab säilima.
Tunneme TÜÜE-s sarnaselt küsimustikule vastanud tudengitele, et vältimaks rohkemate sotsiaalsete lõhede teket ühiskonnas, peab ligipääsetavus kõrgharidusele olema prioriteet. Kuigi õppelaenu tingimuste muutmine ja laenusumma tõstmine on töös, vajab tähelepanu ning muutmist ka õppetoetuste süsteemis kehtiv reegel, kus üliõpilane on seotud leibkonnaga kuni 24. eluaastaks saamiseni. Samuti tuleb luua viis edukate õpitulemustega üliõpilaste premeerimiseks ning arendada koostööd erasektoriga.
Loe ja kuula lisa
Üliõpilaste vaatest kõrghariduspoliitikale käisime Miia Marisega samuti rääkimas 5. veebruari “Reporteritunnis” (Vikerraadio), kus tegime kokkuvõtte erakondade kõrgharidusvaadete analüüsist ja üliõpilaste ootustest. Samas saates olid arutamas ka Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja TalTechi rektor Tiit Land. Rektorite Nõukogu arutelupäeva ettekannete slaidid, taustmaterjalid ja videosalvestis on leitavad nende kodulehelt. Kõrghariduse pikk plaan peaks saama alguse alates 2027. aastast.
* Poliitikalabori koostatud analüüs põhines 2023. aasta Riigikogu ja 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste erakondade valimisplatvormidel ning erakondade meediakajastustel alates 2023. aasta veebruarist, täpsustavad intervjuud toimusid erakondade kõrghariduspoliitika kõneisikutega.
