10 kasulikku säästunippi tudengile

Kuidas tudengina mitte pankrotti minna?

Tihti arvatakse, et säästa suudavad vaid suure sissetulekuga inimesed ja et tudengina pole säästa üldse võimalik. Tegelikult ei vasta see tõele – säästmisega alustamiseks piisab vähesest, kasvõi kümnest eurost kuus, millest koguneb aastaga täiesti arvestatav summa. Säästmisel ongi just kõige tähtsam järjekindlus – see, et sa tekitad endale harjumuse iga kuu raha kõrvale panna.

Nüüd võib-olla ütled: „Aga ma ei saa endale säästmist lubada!“ Sel juhul küsi endalt, kas sa suudaksid kulutada hoopis 10% mõistlikumalt. Me teame, et tudengina majandamine võib olla paras proovikivi, ja seetõttu on siin sulle 10 soovitust, kuidas tudengina oma rahaasjadega hästi toime tulla.

1. Jälgi oma kulusid ja tulusid ning koosta eelarve

Jah, me teame, et kulude-tulude tabeli pidamine ja eelarve koostamine võib olla parajalt tüütu. Aga see on ainuvõimalik viis ennetada olukorda, kus nädal enne kuu lõppu on kontol alles vaid kaks eurot. Pane kirja kõik oma sissetulekud ja väljaminekud, ka kõige väiksemad ostud, sest pisikestest kuludest kasvavad kuu lõpuks üsna suured summad. Näiteks iga päev kaheeurost karastusjooki ostes teeb see aasta peale üle 700 euro. Oled sa kunagi niimoodi mõelnud?

Igakuist eelarvet analüüsides saad selge ülevaate, kui palju ja millele raha kulub. Jooksvaks kulutuste jälgimiseks võid endale ise luua Exceli tabeli või kasutada äppe nagu Monefy või MyFinancier.

Boonus: kui jälgid hoolega oma rahalist seisu, tuled ka ootamatustega paremini toime – näiteks juhul, kui õppetööks vajalik arvuti annab järsku otsad ja on vaja uus soetada. Sellises olukorras on sul hea meel, kui on tekkinud väike säästupuhver.

2. Võimalusel ela vanemate juures või mitmekesi koos ühiselamus või korteris

Paljud noored tunnevad ülikooli minnes ühiskondlikku survet kodust välja kolida. See on justkui märk iseseisvumisest. Finantsilises mõttes ei ole see aga alati kõige mõistlikum. Näiteks pead sel juhul arvestama igakuiste üüri- ja kommunaalmaksetega, mis moodustavad kuistest kulutustest märkimisväärse osa. Samamoodi on näiteks üürilepingu sõlmimisel vaja maksta tagatisraha, ettemaksuna ühe kuu üür ja mõningatel juhtudel ka maakleritasu. Päris palju, eks?

Seega, kui sul on võimalik elada vanemate juures, võid säästa mitusada eurot kuus. Aga kui peadki ülikooliõpinguteks kolima teise linna, on ühiselamutoa üür tõenäoliselt märksa soodsam kui korteris elamine. Kui aga otsustad korteri kasuks, annab kulusid kokku hoida sellega, et elad seal koos teiste tudengitega.

3. Võta vajalik kodust kaasa

Kõik iseseisva elu alustamiseks vajalik – voodipesu, rätikud, mõned nõud – võta võimalusel kaasa vanematekodust. Nii ei pea sa kõike kohe ostma tormama. Aga pea meeles: võta endaga kaasa vaid asjad, mida sul päriselt vaja on ja mis sind ka rõõmustavad. Mida vähem on sul asju, seda vähem kulutad aega koristamisele.

Kui aga midagi vajad, leiad puudujääva näiteks Uuskasutuskeskusest, Sõbralt Sõbrale poest või Facebooki gruppidest. Nii annad asjadele teise võimaluse ja hoiad kokku oma raha.

4. Ava endale teine pangakonto, mille muudad säästukontoks

Jah, tudengina ei pruugi iga kuu raha üle jääda. Küll aga on säästude kogumise võimalus suurem, kui paned iga kuu alguses, kui sissetulek laekub, väikese osa sellest teisele arvelduskontole, silma eest ära. See summa võiks jääda varuks olukordadeks, kui juhtub midagi ootamatut. Ehk ikka see 10 eurot kuus õnnestub säästa?

5. Kas ma soovin seda või ma vajan seda?

Selle küsimuse võiksid endale esitada iga kord, enne kui midagi ostad. On see midagi, mida sul on päriselt ka hädasti vaja, või on see lihtsalt nice to have? Loomulikult ei tähenda see, et kunagi ei tohiks endale midagi meelepärast lubada – vahepeal peab end poputama ka. Kuid kui see muutub igapäevaseks rutiiniks, on suured kulutused kiired tulema. Kui tahad eristada, kust jookseb emotsionaalse tahtmise ja tegeliku vajaduse piir, tasub endalt enne ostu küsida: „Kas mul on tõesti seda vaja? Mis juhtub, kui ost jääb tegemata?“

6. Leia võimalusi lisaraha teenimiseks

Paljud tudengid töötavad ülikooli kõrvalt, et teenida lisaraha. See on igati hea mõte seniks, kuni jõuad pühenduda nii tööle kui ka õpingutele korralikult ja üks ei hakka teise pärast kannatama. Kindlasti tasub otsida erialast praktikat, vabatahtlikku või hooajalist tööd. See annab esmase töökogemuse ning suurendab väljavaateid leida pärast ülikooli lõpetamist huvitavat ja erialast tööd.

Samuti mõtle läbi muud võimalused. Oletame, et sa oskad hästi inglise keelt – otsi võimalust teha näiteks tõlketööd. Oskad hästi matemaatikat? Võid pakkuda end mõnd põhi- või keskkooliõpilast abistama. Oskad osavalt toimetada sotsiaalmeedias? Paku end väikese koormusega appi mõnele alustavale ettevõttele, jne. Teiste sõnadega: pööra mõni oma oskus või hobi sissetulekuks!

Võimalus on teha ka tööampse – näiteks jõulude ajal otsivad pakifirmad juurde abikäsi pakkide sorteerimiseks. Raha võib teenida ka tasustatud küsitlustega ja andmete sisestamisega. Samuti on võimalik lisa teenida lapsi hoides, koeri jalutama viies või lemmikloomade hoiuteenust pakkudes.

Ära ei tasu unustada veel üht lihtsat viisi lisaraha teenimiseks: riiete või muu üleliigse müümine! Tasub kodus ringi vaadata, äkki kapitühjendus viib ka mööblimüügini. Kokkuvõttes saab koju rohkem ruumi ning jääb rohkem aega ja energiat muude asjadega tegelemiseks.

7. Kasuta ISIC-kaarti

Kas Sul juba on ISIC-kaart? Selle kaardiga saab paljudes kohtades allahindlust – kõik need kohad leiad siit. Seega tasub kauplusi või kohvikuid külastades kindlasti arvestada sellega, kus ISIC-u soodustused kasuks tulevad. Ka nii on võimalik märkimisväärselt raha kokku hoida.

8. Jälgi oma toidukulusid

Toit on paljudel inimestel üheks suuremaks kuluallikaks. Seetõttu on ääretult oluline jälgida iga kuu oma toidukulutusi, et aru saada, kas kuluvad summad on mõistlikud või saab neid kuidagi koomale tõmmata.

Toidukuludelt saab tegelikult lihtsate nippidega kokku hoida. Näiteks ära käi poes iga päev, vaid kord nädalas, ja tee seda kindla poenimekirja alusel. Poenimekirja koostamiseks mõtle enne välja kogu nädala menüü. Menüü võid koostada näiteks vastava poe sooduspakkumiste põhjal. Samuti lähtu menüü koostamisel olemasolevatest toiduvarudest. Kui kodus on kartulit, kapsast, porgandit ja muid juurvilju, siis ehk oleks mõistlik need ära kasutada ja valmistada üks maitsev ühepajatoit?

Kui käid poes vaid ühe korra nädalas, jäävad ära paljud emotsiooniostud, mis muidu igapäevasel poeskäigul ette võivad tulla (ikka tahaks seda Snickersit leti kõrvalt!). Samuti on planeerimine juba pool võitu, sest nii ei kogune kappidesse ebavajalikku toidukraami, mis hiljem ära tuleks visata. Planeerimine võib esialgu tunduda tülikas, kuid pikemas plaanis säästad sellega palju aega poes käimise pealt ja ka raha väljas söömise arvelt.

PS. Kindlasti ära mine poodi tühja kõhuga! Eriti hea nipp on tellida e-poest.😊 Vaata veel nõuandeid, kuidas toidukulusid kontrolli all hoida.

9. Võta kodust vesi ja kohv kaasa!

Paljudel tudengitel on harjumus regulaarselt linnast 3–4 eurot maksvat topsikohvi kaasa osta. See harjumus võib kujuneda nii kulukaks, et kuu lõpus on endal ka keeruline uskuda, millised summad on tuulde lastud. Mõttekam on investeerida korduvkasutatavasse kohvitopsi, mille saad juba kodus ära täita. Ja kui jääbki puudu ning kuskilt on vaja juurde osta, siis teinekord võib kohvikutest ka oma topsiga kohvi soodsamalt saada. Sama, muide, kehtib korduvkasutatava veepudeli kohta!

10. Õppelaenu võta nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik

Elamiskulude katmisel on abi ka õppelaenust. Laenu võtmisel arvesta, et tegu on pikaajalise finantskohustusega ja kui õppelaenu põhiosa pead tagasi maksma alles pärast õpingute lõppemist, siis intressi tuleb tasuda igal aastal.

Pea meeles, et laenu saad välja võtta ka mitmes osas – nii ei ole ohtu, et kulutad üürile mõeldud raha esimesel semestril hoopis reisimisele.
 
Kindlasti on tudengina mõistlikult majandamiseks veel palju häid nippe, võid neid julgelt kommentaarides jagada! Kui aga tahad teisi mõttekaaslasi, kellega koos säästmisteemadel arutleda, siis liitu julgelt Kogumispäeviku grupiga Facebookis ja Instagramis.