Ülikooli algusaastatel ei tundnud ökoloogia ja maateaduste instituudi liikuvusuuringute nooremteadur Martin Haamer Tartu Ülikooli üliõpilasesinduses (TÜÜE) osalemise vastu huvi, kuid möödunud kevadel leidis ta end saatuse tahtel siiski kandideerimisvormi täitmast. Doktorandina TÜÜE-sse kuulumine on Haamri sõnul osutunud oodatust kasulikumaks ja võimaldanud otseselt doktoriõppe korraldusse panustada.
Martin Haamer on teise aasta doktorant, kelle uurimisteema on linnaliikuvus ning see, kuidas aitaksid ühistransporditeenuse parendamine ja jalgrattaga liikumine seda kestlikumaks muuta. „Traditsiooniliselt on transpordiplaneerimises keskendutud autoliiklusele, eriti just liikuvuse modelleerimises. Seetõttu olen võtnud fookusesse just säästlikud liikumisviisid – ühissõidukiga, jalgrattaga ja jalgsi liikumise –, et uurida, milliseid mudeleid ja andmeid oleks linnas parema jalgrattataristu planeerimiseks või ühistransporditeenuse parandamiseks tarvis,“ kirjeldas ta.
Oma õpingute jooksul on Martin omandanud teadmisi lisaks Tartule ka Londonis, mille linnaruumi peab ta väga ühissõiduki- ja jalgrattasõbralikuks ning mugavaks. Eesti linnadel, sealhulgas Tartul on see-eest arenemisruumi küllaga. „Näen, et meil on väga palju potentsiaali kasutamata. Kui rajame mugavad rattateed ja muu toetava taristu, hakkab üha enam inimesi auto asemel rattaga sõitma ja sellest rõõmu tundma. Kindlasti pole rattasõit kõigile, kuid kui loome mugavad tingimused ja võimalused neile, kes oleksid valmis rattaga liiklema, oleks see suur edasiminek,“ rääkis ta.
Doktoriõpe tõi üliõpilasesindusse
Kui bakalaureuse- ja magistriõpingute ajal oli Martin TÜÜE tegevusega kursis, kuid suurt huvi selles osalemise vastu ei tundnud, siis doktoriõppe esimese aasta kevadel leidis ta end kandideerimise peale mõtlemast. „Minuga tuli rääkima üks esindaja, kes rõhutas, et just doktorandid on TÜÜE-s alaesindatud. Mõtlesin, et ma pole kunagi varem esindaja olnud – miks mitte proovida ja vaadata, mida esindajatöö endast üldse kujutab,“ selgitas ta. Üks asi viis teiseni ja nii on Martin alates möödunud septembrist üliõpilasesindaja.
Kuigi pealtnäha võib tunduda, et üliõpilasesindus on pigem esimese õppeastme tudengite nägu, siis Martini sõnul saavad doktorandid esindajatööst ehk isegi rohkem kasu. „Doktorandid, kel on ülikoolis eriline võimalus olla ühtaegu nii töötaja kui ka tudeng, vaatavad asju mõnevõrra teisiti. Näen seda selgelt omaenda hoiakute muutumise pealt võrreldes paari aasta taguse ajaga. Mitmesugused teemad, mida instituudi nõukogus käsitletakse, on doktoriõppega palju tihedamalt seotud kui teiste õppeastmetega,“ rääkis ta. Martin tõi näite, et igakuistel instituudi nõukogu koosolekutel, millest ta üliõpilasesindajana osa võtab, on sageli teemaks doktoritööde kaitsmisele lubamine ning sellega seonduvad nüansid. Nii on tal võimalus näha, kuidas nõukogu doktoritöid käsitleb ja mis aspektidele eriliselt tähelepanu pöörab.
Võimalus ülikooliga tuttavaks saada
Lisaks koosolekutelt saadud kogemustele peab Martin kasulikuks ka esindajatöö käigus loodud suhteid. Näiteks osaleb ta doktoriõppe keskuste koosolekutel, kus on võimalus doktorantide vaateid, muresid ja rõõme jagada. Samuti on ta saanud palju suhelda teiste instituutide ja valdkondade doktorantidega, kelle kogemused võivad vaatamata samas ülikoolis õppimisele olla täiesti erinevad. „Doktorandid on ülikoolis kummaline liik – ühest küljest tudengid, teisalt täiskohaga akadeemilised töötajad. Hõljume kuskil vahepealses rollis, meid on tihti raske üles leida ning keeruline mõista, millega, kus kohas ja mis koormusega tegeleme. Seetõttu on igasugune doktorantide esindamine ja nende murede-rõõmude esiletoomine igati kasulik,“ tõdes ta.
Martin lükkab ümber ka müüdi, justkui üliõpilasesindusse kuuluksid ainult väga aktiivsed inimesed. „Ma ise ei pea end just eriti aktiivseks inimeseks, kes tahab tingimata igal pool kaasa lüüa või arvamust avaldada. TÜÜE-s on võimalik teha nii palju kui soovi on – kui tunned, et mingi teema kõnetab, siis lööd kaasa,“ julgustas ta.