1919. aastal sündis rahvusülikool, mis tähistas Eesti haridussüsteemi iseseisvumise algust ja pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele. Iga aasta 1. detsembril toimub eestikeelse Tartu Ülikooli avamise aastapäeva tähistamise puhul aktus, tõrvikurongkäik ja pidulik ball. Rahvusülikooli 105. aastapäeva puhul selgitame nende tavade tausta ja ajalugu.
Kujunemislugu
Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli üliõpilaste ametlik vastuvõtt algas 29. septembril, esimesed loengud toimusid 6. oktoobril ja pidulik avaaktus 1. detsembril 1919. Esimesel aastal tegi õppetööga algust 347 üliõpilast, kellest 90% olid eestlased. Pärast vabadussõja lõppu 1920. aastal hakkas üliõpilaste arv kiirelt kasvama ning oli sama õppeaasta lõpuks juba enam kui kahekordistunud.
Sarnasena on ülikool vaimline hoone, aade, mis kehastust otsib, ülesanne. Sarnasena ei ole ta kusagilt võõrsilt laenatav, endistest eeskujudest kopeeritav, vaid peab tõusma kui Eesti Ülikool, kui eesti rahva vaimu saadus, kui originaalne, omapärane institutsioon ja organisatsioon. See teadmine ja tunne on Tartu Ülikooli korraldustöid juhtinud kuni siiani ...
Rahvusülikooli aastapäeva hakati üsna pea ka pidulikult tähistama – toimusid kontsertballid, mille korraldamise ja etteastete juures oli tähtis roll üliõpilastel. Kui Tartu Ülikooli üliõpilasesindus (toona Edustus) 1920. aastal tööle asus, hakati aastapäeva veel suurejoonelisemalt tähistama. Nii toimus juba 1920. aasta detsembris aktus ning Vanemuises traditsiooniline kinnine üliõpilaste ball. Aasta hiljem said üliõpilaskonna esindajad õiguse ka aastapäeva aktusel pidulik kõne pidada.
Esimesed viited selle kohta, et rahvusülikooli balli korraldasid just üliõpilasesindajad, pärinevad 1921. aastast. Üleskirjutustest ilmneb, et üliõpilastest koosnev komisjon kavatses üürida Vanemuise saali ning eeskava sisaldas üliõpilaskooride etteasteid ja üliõpilasnäitesektsiooni ühevaatuslikku näitemängu. Üliõpilaslehes teatati, et pidustustest võttis osa rohkesti inimesti. Ka järgneval kahel aastal toimusid õppejõududele ja üliõpilastele mõeldud ballid Vanemuise kontserdimajas.
Esimene juubel
Rahvusülikooli kümnendal aastapäeval toimusid pidustused mitu päeva. Üliõpilaslehe põhjal algas tähistamine 30. novembril üliõpilaste tõrvikurongkäiguga läbi linna peahoone juurde, kus tudengite esindaja tervitas ülikooli juhte ja õppejõude.
Seejärel liigutakse Lihaturule, kus tõrvikud süüdatakse lõkkes. 1. detsembril toimub pidulik aktus ülikooli aulas, mis algab seekord kell 11. Kohal on riigikogu esimees, riigivanem, haridusminister ja külalised Helsingi, Turu, Riia, Lundi ja Varssavi ülikoolidest. /---/. Pärastlõunal korraldatakse külalistele pidulik õhtusöök ning õhtul toimub traditsiooniline ball Vanemuises, kus on kavas mitmekülgne programm.
1940. aastal alanud Nõukogude periood tähendas ülikooli jaoks suuri muudatusi, mis mõjutasid sügavalt rahvusülikooli ideid ja õppekorraldust. Tartu Ülikool nimetati Tartu Riiklikuks Ülikooliks. Eestikeelne õpe, mis oli olnud Tartu Ülikooli üks alussammas, asendati kiiresti vene keele ja nõukogude ideoloogiaga, kuna ülikoolist sai osa Nõukogude Liidu haridussüsteemist. Õppeaineid kohandati vastavalt sotsialistlikule maailmavaatele ja teadusvabadus oli tugevalt piiratud.
Püüd Eesti iseseisvuse poole andis ka Tartu Ülikoolile võimaluse taastada rahvusülikooli identiteet. 1989. aastal sai õppekeeleks sai taas eesti keel, mis oli oluline samm rahvusliku hariduse ja kultuuri elavdamisel. Kuigi rahvusvahelist teadustööd oli tehtud kogu aja, mõjutas Nõukogude periood ülikooli vabadust ja teaduse arengut, sest paljuski tuli teadustööd teha piirangute ja ideoloogiliste nõudmiste järgi. Ülikoolis valitsenud poliitilised surveolud piirasid ka teadlaste ja üliõpilaste vabadust: rahvusülikooli areng oli aeglustunud.
Rahvusülikooli 70. aastapäeval 1989. aastal kestsid pidustused taas mitu päeva. Kohal olid paljud tuntud inimesed, nende hulgas president Arnold Rüütel ja Tallinna Kunstiülikooli rektor Jaak Kangilaski. Aasta hiljem korraldasid balli seltsid ja korporatsioonid. Õhtut juhtisid Liina ja Tõnis Lukas.
Balli kohta ütles rektor, et kui meie lapsed oskavad praegusel keerulisel ajal nii toredaid pidusid korraldada, siis pole kõik veel sugugi kadunud.
Ka järgnevatel aastatel tähistati rahvusülikooli aastapäeva suurejooneliselt. Näiteks väisas 1992. aastal balli ka toonane peaminister Mart Laar, kes andis ühtlasi intervjuu ajakirjandustudengitele.
Noh, kui kutsuti, siis tuleb tulla. Peale selle ei ole ma nii ammu TÜ üliõpilasüritustel käinud ja mul oli tõsine soov tulla. /---/. Mulle tundub, et praegu on üliõpilaste ees nii palju võimalusi, teisuguseid, kui oli minu põlvkonnal. Mõnes mõttes on mul kade vaadata ja ma ei saa sinna midagi parata, et kadedus vaikselt hinge hiilib.
Ühtlasi uurisid tudengid balli külastajatelt, miks on üliõpilasballidel poolik maine ehk miks ei peeta neid tõelisteks ballideks.
Sellepärast, et üliõpilane ei taha akadeemiliselt lõbutseda. Ta tahab lõbutseda nii, et tal oleks lõbus. Varisegu mäed ja kukkugu metsad, peaasi, et pulli saaks!
1993. aasta arhiivimaterjalidest selgub, et ball toimus taas Vanemuises. Kohal oli ka Mart Laar, Lennart Meri jäi vaatamata kutsele tulemata. Kirjutatud on, et ballil viibis palju prominente ning akadeemilisust rõhutasid muidu hulkurlikus ja kerjuslikus välimuses üliõpilased, kes olid balli puhuks pugenud pikkadesse kleitidesse või ülikondadesse. Südaööl hakkasid laetuled vilkuma ja bändipoisid pakkisid pillid kokku. Pidu ei jäänud aga pooleli – Tähe 3 majas kestis balli järelüritus veel mitu tundi.
Viimased 20 aastat on aastapäeva tähistamisel hoitud eelkäijatega sarnast joont, tuues esile akadeemilisi ja kultuurilisi väärtusi. Pidupäeval toimuvad traditsiooniliselt aktus, tõrvikurongkäik ja pidulik ball. Balli peetakse Vanemuise kontserdimajas. Ürituse õhkkond, programm ja esinejad on aidanud muuta selle üheks aasta oodatuimaks sündmuseks nii üliõpilaste, vilistlaste kui ka kogu akadeemilise pere jaoks. Aastate jooksul on ballil käinud tuhandeid külalisi ning lavalaudadel on astunud üles paljud armastatud artistid: publikut on rõõmustanud näiteks Anne Veski, Karl-Erik Taukar, Estraadiraadio koos Ott Leplandi ja Kaire Vilgatsiga ning paljud teised.
2019. aasta oli ülikooli jaoks eriline, sest tähistati rahvusülikooli 100. aastapäeva. Sel puhul peeti balli Eesti Rahva Muuseumis. Juubelipeo korraldamisse oli taas kaasatud ka Tartu Ülikooli üliõpilasesindus, kes algatas palju ideid, sealhulgas korraldas mõttetalgud Toomemäel ja aitas reklaamida väiksemaid aastapäevaüritusi. See on märk, et rahvusülikooli traditsioonid on elujõulised ja noored kannavad neid uhkusega edasi.
105. aastapäev
2024. aastal tähistatakse rahvusülikooli 105. aastapäeva. Päev algab traditsioonilise aktusega, mille käigus antakse üle Rahvusmõtte auhind ning promoveeritakse doktorid ja audoktorid. Seejärel kulgeb läbi Tartu linna tõrvikurongkäik. Päeva kroonib suurejooneline ball Vanemuise kontserdimajas.
Balli korraldab Tartu Ülikooli üliõpilasesindus, mille liikmed annavad endast parima, et õhtu oleks meeleolukas. Tänavu on balli meeleolu ja dekoratsioonid inspireeritud 1920. aastate elegantsist. Õhtu muusikalise osa eest hoolitsevad Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester, Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel ning bändid Tailor Made ja Trad.Attack!. Balli pidulik õhkkond ja mitmekesine programm loovad täiusliku atmosfääri, milles on põimitud ülikooli traditsioonilisus ja kultuurilised elamused.
Rahvusülikooli aastapäeva tähistamine ei ole pelgalt pidu, vaid austusavaldus ülikooli ajaloole, saavutustele ja tulevikuvisioonile. Traditsioonid, mis algasid üle sajandi tagasi, elavad senini tänu ülikooli akadeemilise ja kultuurilise pärandi hoidjatele. Ülikooli rikkaliku ajaloo osana sümboliseerib ball sidet mineviku ja tuleviku vahel – väärtust, mis on olnud Tartu Ülikooli vaimu keskmes üle saja aasta.