Üliõpilasesindaja Eneken Riin Salong: esindajakogemus on täpselt selline, milliseks selle kujundad

Riigiteaduseid õppivat Eneken Riin Salongi ajendas Tartu Ülikooli üliõpilasesindusse (TÜÜE) kandideerima soov end täiendada. Nüüd, pea kaheksa kuud hiljem tunneb ta, et töö üliõpilasesindajana annab niivõrd palju – oskusi ja kogemusi, uusi suhteid ning võimalusi ennast proovile panna.

Eneken on riigiteaduste bakalaureuseõppe kolmanda kursuse üliõpilane, kes juhib sotsiaalteaduste valdkonna üliõpilaskogu (SVÜK) ning kuulub Johan Skytte poliitikauuringute instituudi üliõpilaskogusse. Tee TÜÜE-sse leidis ta möödunud kevadel, kuigi liituda soovis juba varem. „Kandideerisin esimese kursuse kevadel, aga siis ei osutunud valituks – ju ei teadnud inimesed mind piisavalt. Teisel aastal puutusin aga mitmesugustel asjaoludel TÜÜE-ga taas rohkem kokku ja esindajaks kandideerimine tundus hea viis ennast täiendada ja oma oskusi arendada,“ rääkis ta. Nii läks tal möödunud kevadel valimistel paremini ja vajalikud hääled tulid kokku.

Kes teeb, see jõuab

Kui TÜÜE-sse kandideerides ei kujutanud Eneken üliõpilasesindaja tööd eriti hästi ette, siis nüüdseks on juba kõik paika loksunud. „SVÜK-i esinaisena vaatan, et asjad liiguksid – hoian inimestel kätt pulsil, korraldan väljasõite Narva ja Pärnu kolledžisse ning valmistan ette koosolekuid. Hoian suhteid ka instituutide üliõpilasesindajatega ja olen olemas, kui midagi on vaja teha,“ kirjeldas ta. Skytte instituudi üliõpilaskogus täidab ta kommunikatsioonispetsialisti ülesandeid ning haldab värskelt loodud kursuse vanemate ja programminõukogu liikmete võrgustikku, mis on aidanud viia tudengite ja juhtkonna suhtluse uuele tasemele.

Image

Kuigi Eneken on TÜÜE liige olnud vaid veidi üle poole aasta, on ta jõudnud juba omajagu ära teha. Näiteks korraldas ta koos instituudi üliõpilaskoguga möödunud sügisel maailmakohviku, mille eesmärk oli arutelu vormis koguda tagasisidet õppekvaliteedi, vaimse tervise ja kogukonnatunde kohta. „Osavõtt oli väga hea. Nüüd oleme alustanud koostööd instituudi juhtkonnaga, et anda üritusel välja töötatud suunised ja eesmärgid neile edasi ning muuta seeläbi tudengite elu paremaks,“ rääkis ta.

Samuti tõi Eneken märkimisväärse saavutusena esile üliõpilaskonna volikogu töö kõrghariduse rahastuse teemal – üheskoos sõnastati TÜÜE seisukohad ning koos humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna üliõpilaskoguga loodi nendele preambul. Ühtlasi kiitis ta tiimikaaslasi, kes on aktiivsed ja initsiatiivikad. „SVÜK-i tööga võin olla rahul, sest me pole käinud pelgalt vaid oma nägu näitamas, vaid proovime mõelda kaasa, olla kohal ja tegutseda,“ ütles Eneken. Praegu on veel käsil sotsiaalteaduste valdkonna esindaja stipendiumi väljaandmine ja üliõpilaskonverentsi korraldamine.

Julgust kaasa rääkida ja panustada

Enekeni sõnul on ta üliõpilasesindajana palju arenenud. „Arvan, et see oli novembris, kui sain aru, et mul on rohkem julgust sõna võtta ning ma ei pane enam rääkimist pahaks. Alguses tundus näiteks valdkonna nõukogus kõnelemine väga hirmutav – nüüd on see kuidagi lihtsam,“ rääkis ta. Samuti tunneb Eneken, et oskab varasemast paremini konflikte lahendada ja meeskonda juhtida – hästi läbi saada ja tõhusat koostööd teha tuleb ka inimestega, keda nii hästi ei tunne.

Image

Üliõpilasesindajaks soovitab Eneken kandideerida kõigil huvilistel. Ta tõi näiteks ühe SVÜK-i liikme, kes kandideeris selleks, et oma tutvusringkonda laiendada. „Isegi kui uued tutvused tunduvad praegu asjatu investeeringuna, siis tulevikus võivad need täiega ära tasuda. TÜÜE-s on aktiivseid ja tegusaid inimesi, kes jõuavad ilmselt väga kaugele ja kelle tundmine tuleb kasuks,“ rääkis ta. Nii on võimalik leida sõpru inimeste seast, keda muidu poleks ülikooli jooksul isegi kohanud. Lõppude lõpuks on kogemus üliõpilasesinduses tema sõnul täpselt selline, milliseks selle kujundad. „See võib olla väga lihtne – käid lihtsalt kohal ja näitad nägu. Kuid siis jääb pool kogemusest saamata,“ ütles Eneken.