Õppimise hea tava

Hea õppimine on eesmärgistatud ja struktureeritud

Hea õppimise üks osa on eesmärkide püstitamine iga loengu või seminari, kogu aine ja terve õppekava tarbeks, mis toetavad individuaalset motivatsiooni, ettevalmistust ja arengut. Õppija mõtestab oma tegevust ning analüüsib, miks ja mida teha ning valib selleks sobivad meetodid.

Eesmärgistamiseks on oluline õppimise struktureeritus. Üliõpilane teeb endale selgeks õppekava ja moodulite struktuuri, põhiülesanded ja õpiväljundid, planeerib ja jaotab töökoormuse ning loob seoseid õppeainete vahel. Õppekava täitmist tuleb võtta kui terviklikku ülesannet, mis toetub õppekava läbimisel omandatavatele teadmistele ja hoiakutele. Omandatu rakendamise oskust näitab üliõpilane lõputöö- või eksamiga. Oluline on mõista, kuidas õpingud toetavad laiemate tulevikuplaanide ja eesmärkide elluviimist.

Hea õppimine sisaldab eneserefleksiooni ja õppetöö analüüsi

Õppimine toimub protsessi käigus. Üliõpilane reflekteerib oma õppetööd, analüüsides iseenda arengut ning kuidas seda on õpingute käigus toetatud, samuti oma eesmärkide saavutamist. Sellele tuginedes seab üliõpilane uusi eesmärke ja arendab ennast, juhindudes elukestva õppe põhimõtetest.

Enda ja teiste õpikogemust aitab tõhustada läbimõeldud ja sisuline tagasiside õppejõu tegevuse, aine ja õppekava kohta, olles vajaduse korral konstruktiivselt kriitiline, kuid mitte kunagi lahmiv või ebaviisakas, annab üliõpilane võimalusel tagasisidet ka aine jooksul, et seda saaks kohe õppetöös arvestada.

Hea õppimine on fookustatud, avatud ja uuriv

Õppimise lähtekohaks on uudishimu ning avatus uutele seisukohtadele ja teadmistele. Üliõpilane osaleb aktiivselt kõigis õppevormides. Õppetegevus on keskendunud baasteadmiste omandamisele ja nende põhjal originaalsete tulemuste saavutamisele. Üliõpilane otsib ühenduspunkte erialade vahel ning seostab teooria praktikaga ja kogemuse õpituga. Õppimine hõlmab muu hulgas õpirännet, praktikat, interdistsiplinaarset õpet, kaasalöömist erialaseltside tegevuses ning muid õppimist ja erialast arengut toetavaid õppekavaväliseid tegevusi.

Hea õppimine eeldab ettevalmistust

Motivatsioon ja uudishimu ei asenda töökust, iga õpiväljundi saavutamiseks on vajalik ettevalmistus ja iseseisev õppetöö. Üliõpilane teeb juba enne kontaktõpet eeltööd ning töötab vajalikud materjalid enne seminare ja praktikume läbi.

Hea õppimine toimub koostöös kaasüliõpilastega

Õppimine ülikoolis tähendab muuhulgas õppimist kollektiivis. Rühmatöö tegemisel pingutavad üliõpilased üheskoos ühiste eesmärkide nimel, samuti pakuvad üksteisele tuge individuaalsete eesmärkide saavutamisel. Rühmatöö puhul on tähtis võrdväärne tööjaotus ja igaühe töö väärtustamine. Sellisel koostööl on mitu eesmärki: arendada ülekantavaid oskusi, mitmekesistada õppetöö meetodeid ning kujundada akadeemilist kultuuri.

Hea õppimine toimub koostöös õppejõudude ja juhendajaga

Koostöö põhineb avatusel uutele teadmistele, valehäbita küsimuste küsimisel ja arutelude algatamisel. Peale loengutes ja seminarides tehtava töö on suur osatähtsus individuaalsel õppe- ja uurimistööl, mis eeldab koostööd juhendajaga. Olulised on üliõpilase initsiatiiv ja eesmärgikindlus, samuti lugupidav ja aus suhtlus oma õppejõudude ja juhendajatega. See eeldab ka kinnipidamist õppekorraldusest, seatud tähtaegadest, kokkulepitud kellaaegadest ja üldistest headest tavadest.

Hea õppimine on eetiline

Hea õppimine on aus ja eetiline, selle käigus austatakse akadeemilist tava. Hea õppimine välistab plagieerimise, spikerdamise ja muud ebaausad võtted. Kooli- ja teadustöid, eriti inimeste ja teiste elusolendite kohta uurimistöid tehes peab üliõpilane kinni eetikanõuetest. Õppetegevuse ajal ei tegele üliõpilane kõrvaliste asjadega, on ärkvel ja kaine. Kui üliõpilane märkab, et kaasüliõpilased või õppejõud rikuvad akadeemilist tava, reageerib ta sellele asjakohasel viisil.